Kummibursera
| Kummibursera | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Alamklass |
Rosidae |
| Selts |
Seebipuulaadsed Sapindales |
| Sugukond |
Mürripuulised Burseraceae |
| Perekond |
Bursera Bursera |
| Liik |
Kummibursera |
| Binaarne nimetus | |
|
Bursera simaruba (L.) Sarg. | |
Kummibursera (Bursera simaruba) on mürripuuliste sugukonda bursera perekonda kuuluv troopilise lehtpuu liik.
Punakaspruuni värvuse tõttu on kummibursera oma levila piires tuntud ka kui "alasti indiaanlane" (hispaania keeles indio desnudo) ning päikesepõletuse tagajärjel ketendava nahaga turisti meenutava koore tõttu "turistipuuna". Ingliskeelsed nimetused gumbo limbo, turpentine tree ja birch-gum osutavad vaigusele ja tärpentinilõnalisele koorele.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Kummibursera on keskmise suurusega heitlehine või osaliselt igihaljas kiirekasvuline troopiline puu, mis võib kasvada kuni 15,2 m kõrguseks. Massiivsest kuni 0,9 m läbimõõduga tüüakast ja kõverast tüvest hargnevad jässakad ebakorrapärase kujuga oksad. Punakaspruuni ketendavalt koorduva pealiskihi alt paistab oliivroheline või hallikas sile puukoor. Koor on vaigune ja tärpentini meenutava lõhnaga. Liitlehed 10,2–20,3 cm pikkused, 2,5–5,1 cm pikkused lehekesed ovaalsed või süstjad. Lehed langevad varakevadel vahetult enne uute lehtede ilmumist. Õitseb talvel, samal puul on tavaliselt nii isas- kui ka emasõied. Puit on hele, pehme ja kerge.[2]
-
Kummibursera koor -
Kummibursera koor
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Kummibursera kasvab looduslikult Ameerika Ühendriikides Lõuna-Floridas, Mehhikos, kõikides Kesk-Ameerika maades, Kariibi mere saartel ning Lõuna-Ameerika põhjaosas Guyanas, Venezuelas ja Brasiilias Roraima ja Amazonase osariikides.[3]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]Ebahariliku, kuid atraktiivse koore ja tüve tõttu on kummibursera linnahaljastuses populaarne varjupuu. Kergesti kasvamaminevaid oksi kasutatakse "elavtara" istutamiseks. Vaigust valmistatakse liimi ja värnitsat. Haitilased valmistavad tüvest trumme. Pehme puit sobib nikerdamiseks.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kershner, Bruce et al. 2008. National Wildlife Federation field guide to trees of North America. New York: Sterling Publishing Co. (ISBN 978-1-4027-3875-3)
- ↑ 2,0 2,1 Bursera simaruba Floridata kodulehel.
- ↑ Bursera simaruba teave USDA andmebaasis.