Lõug
Lõug (ladina keeles mentum) on näo alumine osa, alahuulest allpool. Selle moodustab alalõualuu eesmine osa, mis on näo vertikaalse telje suhtes kergelt esiletungiv.
Lõug võib olla "lohuga", mis on põhjustatud alalõualuu poolte või lihaste ebatäielikust kokkukasvamisest lootestaadiumis või ebavõrdsest kasvamisest elu jooksul. Lõualohk on enamasti geneetiline (määratud dominantse geeniga), kuid võib olla ka põhjustatud keskkonna mõjust fenotüübile. Lõualohk on sage germaani ja lääneslaavi päritolu inimeste hulgas.
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]Inimesed on ainukesed loomariigi liikmed, kellel on eenduv alalõug, teistel loomadel hakkab alalõug alates esihammastest kaela suunas taanduma. Selle eripära põhjus pole teada, ehkki pakutud on mitmeid hüpoteese, näiteks mälumise lihtsustamine või rääkimine. See võib olla ka lihtsalt spandrel, ehk evolutsiooniline jäänuk, mis tekkis inimese arengu käigus, kas seoses pikemate lõugade taandumisega, näo väiksemaks muutumisega või püstiselt käima hakkamisega.[1]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Magazine, Smithsonian; Lewis, Danny (2. veebruar 2016). "A Chin-Stroking Mystery: Why Are Humans the Only Animals With Chins?". Smithsonian Magazine. Vaadatud 28. juunil 2023.