Lühikese jala värav

Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse Toompea Suure linnuse ja Tallinna linnamüüri edelalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab Lühikese jala väravatorn (Lühike jalg 9), selle kõrvale jääb Tallitorn. Värava kohta on kasutatud ka nime Rootsi värav^[1].

Lühike jalg on 80 m pikkune trepp-tänav mis ühendab all-linna ülalinna ehk Toompeaga. Tallinna kutsutakse naljatamisi kahe eri pikkusega "jala" tõttu lonkavaks linnaks.

Lühikese jala väravatorn

Lühikese jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456, 15. sajandi uuendamise käigus ehitati torni Toompeale suunatud laskeavad. Sellega teenis väravaehitis nimeks Usaldamatuse torn^[2]. Lühikese jala torn ja värav olid pikka aega eralduspunktiks Tallinna all-linna ja Toompea vahel. Värav suleti ööseks.

Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks, 17. sajandil kasutati Tallitorni ja Lühikese jala torni vanglana^[3], ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks.

Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. aastatel. Lühikese jala väravatornis on võimalik ringi vaadata, kui külastada Tallinna Linnamuuseumi koosseisu kuuluvat Kiek in de Köki kindlustustemuuseumi. Kindlustustemuuseum moodustab üle 500 meetri pikkuse muuseumikompleksi, kuhu kuuluvad neli Tallinna linnamüüri keskaegset torni: Kiek in de Kök, Neitsitorn, Tallitorn ja Lühikese jala väravatorn.

Torni alumisel korrusel tegutseb vanamuusikaansambel Hortus Musicus.

Lühikese jala Väravatorni Must Munk ehk munk Justinus, keda esmakordselt on kirjalikult mainitud juba 1627. aastal, on Tallinna vanalinna kuulsaim kummitus^[4].

Väravatorni tuulelipp

Vaata ka

Viited

↑ Tallinn: Rootsi värav, Vennad Parikased
↑ Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, 15.08.2002
↑ Rudolf Kenkmaa, Kõne Tallinna gildide ajaloost., Päewaleht, nr. 93, 4 aprill 1930
↑ Kaire Kenk-Jokinen, Väravatorni kummitus töötas eluajal timukana, Nelli Teataja, nr. 45, 19 november 2021

Välislingid

Tallinn jätab Lühikese jala värava avamistseremoonia ära. Postimees, 6. mai 2009

[1] Tallinn: Rootsi värav, Vennad Parikased

[2] Andri Ksenofontov, Linnamüür osutab lammutajatele vastupanu, 15.08.2002

[3] Rudolf Kenkmaa, Kõne Tallinna gildide ajaloost., Päewaleht, nr. 93, 4 aprill 1930

[4] Kaire Kenk-Jokinen, Väravatorni kummitus töötas eluajal timukana, Nelli Teataja, nr. 45, 19 november 2021

[1]

[2]

[3]

[4]