Laiujur
| Laiujur | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Sugukond |
Ujurlased Dytiscidae |
| Perekond |
Ujur Dytiscus |
| Liik |
Laiujur |
| Binaarne nimetus | |
|
Dytiscus latissimus (Blunck, 1923) | |
Laiujur (Dytiscus latissimus) on röövtoiduline mardikas ujurlaste sugukonnast.
Levila
[muuda | muuda lähteteksti]Laiujuri areaal on valdavalt Euroopa: Austria, Valgevene, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Läti, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Rumeenia, Venemaa, Slovakkia, Rootsi, Šveits ja Ukraina. Laiujurit on leitud ka mõnest Eesti seisuveekogust.
Välisehitus ja eluviis
[muuda | muuda lähteteksti]Laiujur on ujurite perekonna suurim esindaja. Tema tagakeha on laienenud. Laiujuri vastseid saab hõlpsalt eristada teistest ujurlaste vastsetest selle poolest, et nende pea eesserv on nõgus (teistel kumer).
Laiujur eelistab elada väikestes tiheda taimestikuga seisuveekogudes, kuhu ulatub ka päikesekiirgus.
Laiujur nagu teisedki ujurid on eranditult röövtoiduline: peatoidus on paljud veeputukad, näiteks sõudurlased (Corixidae), samuti mitmed vähilised.
Kaitsestaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Paljudes riikides on ta loetud ohustatud liigi või eriti ohustatud liigi alla. Eestis ei kuulu ta punasesse raamatusse.
Laiujuri vähenemise põhjuseks on veekogude eutrofikatsioon ja kinnikasvamine – need tegurid toovad endaga tavaliselt kaasa valgusrežiimi muutusi, mis mõjutavad negatiivselt laiujuri elutingimusi.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Laiujur andmebaasis eElurikkus
