Leie jõgi

See artikkel räägib jõest Prantsusmaal ja Belgias; Itaalia jõe kohta vaata artiklit Lysi jõgi

---

Lys/Leie
Leie Gentis Leie Gentis
Lähe	Lisbourg 50° 30′ 28″ N, 2° 13′ 6″ E
Suubub	Schelde 51° 3′ 18″ N, 3° 44′ 3″ E
Valgla maad	Belgia, Prantsusmaa
Valgla pindala	2900 km²
Pikkus	202 km
Vasakpoolsed lisajõed	Mandel
Lysi/Leie kulg Lysi/Leie kulg

Lys (prantsuse: [lis]) või Leie (hollandi: [ˈlɛi̯ə]) on jõgi Prantsusmaal ja Belgias, Schelde vasakpoolne lisajõgi.

Ajalooliselt väga saastatud jõgi, mis on tingitud Põhja-Prantsusmaa ja Belgia suurest asustustihedusest ja industrialiseeritusest, on viimastel aastatel märgatavalt paranenud, osaliselt tänu põhitööstuse, lina ketramise ja kudumise langusele. Leie piirkond (Deinze ja Genti vahel) oli 20. sajandi esimesel poolel tuntud paljude maalikunstnike lemmikpaigana.

Lysi lähe on Lisbourgi külas, Fruges'ist idas, Prantsusmaa Pas-de-Calais' departemangus. See voolab peamiselt kirdesse läbi järgmiste Prantsusmaa departemangude, Belgia provintside ning linnade ja valdade:

• Pas-de-Calais' departemang (F): Thérouanne, Aire-sur-la-Lys
• Nordi departemang (F): Merville, Armentières, Halluin
• Hainaut' provints (B): Comines-Warneton
• Lääne-Flandria provints (B): Menen, Wevelgem, Kortrijk, Waregem, Wervik
• Ida-Flandria provints (B): Zulte, Deinze, Gent

Leie peamised lisajõed on (lähtest suudmeni): Laquette, Clarence, Lawe, Deûle, Gaverbeek, Heulebeek ja Mandel.

Jõel on toimunud kolm Liitlaste ja Saksa armee vahelist lahingut. Esimese maailmasõja ajal toimus 1918. aastal Esimene Lysi lahing, mis oli osa Saksa kevadrünnakust, ning hiljem samal aastal Teine Lysi lahing, mis oli osa Liitlaste Sajapäevasest rünnakust. Teise maailmasõja ajal oli Lysi lahing osa 1940. aasta Saksa rünnakust Flandrias La Manche'i suunas.

Ajalugu

Leiel/Lysil oli kommertsnavigatsioon keskajast saati, kuid just jõe laastavad üleujutused, mitte navigatsioonitäiustused, õigustasid suuri töid ja meandrite katkestusi alates 1670. aasta paiku. 9 m kõrguste vahe Aire-sur-la-Lysi ja piiri vahel ületati järk-järgult kuue lüüsi ja tammidega, mis valmisid 1780. aastal. Jõgi kandis tihedat vilja- ja linaliiklust Genti ja Antwerpenisse. Navigatsioon renditi ettevõttele 1825. aasta paiku ja lüüsid uuendati 5,2 m laiuseks, süviseks 1,6 m. 1899. aasta detsembris kukkus läbi jää ja uppus rohkem kui 40 koolilast, kes uisutasid Frelinghieni juures külmunud jõel.

Praeguse sügavuse andis jõele Freycineti programm. Armentièresist allpool olevat lõiku laiendati 1930. aastast ja piirilõiku parandati alates 1960. aastast. See lõik on osa EL prioriteetsest projektist 30 Seine'i-Escaut' veetee jaoks. Seevastu ülemjooksu lõiku kasutavad peaaegu eranditult väikelaevad ja see on praegu tugevasti mudastunud.