Leopoldina

Akadeemia peakorter Halles

Saksa-Rooma riigi keiser Leopold I, kelle järgi sai nime Leopoldina

Saksa Loodusuurijate Akadeemia Leopoldina – Rahvuslik Teaduste Akadeemia (saksa keeles Deutsche Akademie der Naturforscher Leopoldina – Nationale Akademie der Wissenschaften) on Saksamaa teaduste akadeemia.

Leopoldina on mittetulundusühing, mida finantseerivad Saksamaa valitsus ja Saksi-Anhalti liidumaa valitsus. 2008. aastal sai Leopoldina Saksamaa esimeseks rahvuslikuks teadusakadeemiaks.

Leopoldina on Saksamaa vanim loodusuurijaid ühendav teadusühing, mis asutati 1652. aastal Schweinfurtis Baieris esialgse nimega Academia Naturae Curiosorum. 1687. aastal kinnitas Saksa-Rooma keiser Leopold I akadeemia Püha Rooma riigi akadeemiaks (ametliku nimega Sacri Romani Imperii Academia Caesareo-Leopoldina Naturae Curiosorum). Karl VI valitsemise ajal sai akadeemia 1712. aastal ametlikuks nimeks Kaiserlich Leopoldinisch-Carolinische Akademie der Naturforscher ja Franz I valitsemise ajal (keiser 1745–1765) sai ametlikuks nimeks Academiae Caesareae Leopoldino-Franciscanae Naturae Curiosorum. Ajapikku tuli käibele tänapäeval laialt pruugitav akadeemia nime mugandatud lühivorm Leopoldina.

1878. aastast asub akadeemia püsivalt Halles Saksi-Anhaltis (varem sõltus akadeemia asupaik presidendi elukohast). 1930. aastatel, natsirežiimi ajal, heideti akadeemiast välja paljud juudi soost liikmed. Teise maailmasõja järel Nõukogude okupatsioonitsoonis moodustatud Saksa Demokraatlikus Vabariigis säilitas Leopoldina suhtelise sõltumatuse. Leopoldina on 1994. aastal asutatud Euroopa akadeemiate ühenduse ALLEA liige.

Liikmeskond

Akadeemia liikmeskonda on kuulunud teiste seas ka Johann Wolfgang von Goethe, Charles Darwin, Max Planck, Marie Curie, Albert Einstein, Ernest Rutherford, Nikolai Vavilov. 1789. aastal valis akadeemia oma liikmeskonda esimese naise – Keiserliku Teaduste ja Kunstide Akadeemia direktori Jekaterina Daškova.

Tänapäeval on Leopoldina Saksamaa suurim akadeemia, liikmeid oli seisuga 1. jaanuar 2019 1602 inimest, kokku enam kui 30 riigist. Kolm neljandikku liikmete arvust on saksakeelsetest riikidest (Saksamaa, Austria ja Šveits). Liikmeskonda kuulus 2014. aasta alguse seisuga 169 Nobeli auhinna laureaati.

Leopoldina liige Eesti juurtega Rootsi paleogeneetik Svante Pääbo

Eestiga seotud akadeemia liikmed

• 1821 – Johann Friedrich Eschscholtz, Tartu ülikooli erakorraline meditsiiniprofessor ja prorektor
• 1841 – Adolph Eduard Grube, Königsbergi ülikooli dotsent, sai 1844. aastal Tartu ülikooli esimeseks zooloogiaprofessoriks
• 1868 – Georg von Seidlitz, promoveerus 1868. aastal Tartu ülikoolis zooloogiadoktoriks, 1869. aastast samas zooloogia eradotsent
• 1886 – Alexander Anton Rosenberg (1839–1926), auliige 1925, olnud Tartu veterinaarinstituudi professor
• 1888 – Gustav von Bunge, Baseli Ülikooli füsioloogilise keemia professor, oli varem (1874–1885) Tartu ülikooli füsioloogia dotsent
• 1925 – Julius von Kennel, Tartu ülikooli zooloogiaprofessor
• 1926 – Otto Küstner (1849–1931), auliige 1928, olnud Tartu ülikooli professor
• 1927 – Aleksander Paldrok, arstiteadlane (dermatoloog)
• 1932 – Wilhelm Ostwald (1853–1932), auliige 1932, Tartu ülikooli lõpetanud nobelist
• 2001 – Svante Pääbo, eesti juurtega paleogeneetik

Akadeemia tunnustus

Akadeemia auliikmeks valimine

Leopoldina kõrgeim tunnustus oma liikmetele on akadeemia auliikmeks valimine. 2018. aasta seisuga on aastatel 1922–2018 kokku valitud 68 auliiget, seejuures 21. sajandil vaid neli persooni.

Auliikmeid

• 1925 – Alexander Anton Rosenberg (1839–1926), baltisaksa morfoloog
• 1928 – Otto Küstner (1849–1931), günekoloog, töötanud varem Tartu Ülikooli professorina
• 1932 – David Hilbert (1862–1943), matemaatik
• 1932 – Wilhelm Ostwald (1853–1932), keemik, nobelist, Tartu Ülikooli vilistlane
• 1932 – Ernest Rutherford (1871–1937), füüsik, nobelist
• 1935 – Ivan Pavlov (1849–1936), füsioloog, nobelist
• 1935 – Sven Hedin (1865–1952), geograaf
• 1941 – Max Planck (1858–1947), füüsik, nobelist
• 1943 – Hans von Euler-Chelpin (1873–1964), biokeemik, nobelist
• 1943 – Paul Walden (1863–1957), keemik
• 1954 – Otto Schlüter (1872–1959), geograaf
• 1956 – Otto Hahn (1879–1968), keemik, nobelist
• 1956 – Otto Warburg (1883–1970), biokeemik, nobelist
• 1958 – Max Born (1882–1970), füüsik, nobelist
• 1958 – James Franck (1882–1964), füüsik, nobelist
• 1967 – Werner Heisenberg (1901–1976), füüsik, nobelist
• 1969 – Hans Adolf Krebs (1900–1981), biokeemik, nobelist
• 1969 – Fritz Albert Lipmann (1899–1986), biokeemik, nobelist
• 1970 – Pjotr Kapitsa (1894–1984), füüsik, nobelist
• 1973 – Jan Hendrik Oort (1900–1992), astronoom
• 1987 – Eugen Seibold (1918–2013), meregeoloog
• 1992 – Carl Friedrich von Weizsäcker (1912–2007), füüsik
• 2002 – Gottfried Geiler (1927–2018), patoloog, endine Leopoldina asepresident
• 2005 – Joachim-Hermann Scharf (1921–2014), anatoom
• 2010 – Volker ter Meulen (1933–), mikrobioloog, endine Leopoldina president
• 2014 – Paul Crutzen (1933–), keemik, nobelist

Medalid ja muud autasud

• Cotheniuse medal (antakse välja 1792. aastast)
• Carusi medal (antakse välja 1896. aastast)
• Schleideni medal (antakse välja 1955. aastast botaanik Matthias Jacob Schleideni auks)
• Darwini rinnamärk (antud välja vaid kahel korral – 1959. ja 2009. aastal)
• Gregori Mendeli medal (antakse välja 1965. aastast)
• Georg Uschmanni teadusajalooauhind (antakse välja 1999. aastast)

Vaata ka

• Saksa Teaduste Akadeemiate Liit

Välislingid

• Koduleht. Koduleht. leopoldina.org
• Akadeemia liikmed. leopoldina.org