Linnupete
Linnupete ehk käopete (mulgi murdes linnuiva, võru murdes tsirgujüvä [1]) on kerge varahommikune eine.[2]
Linnupetet, milleks oli suutäis leiba, võeti alates kevadest enne tööleminekut.[3] See oli kogu Eestis kombeks põhiliselt rändlindude saabumise ajal, et mitte tühja kõhuga mõnda lindu kuulda või näha. Eriti peljati kägu, kurge, kiivitajat, koovitajat. Vastasel korral pettis (sittus, situtas) lind inimese ära, mistõttu võis eeloleval aastal karta mingi õnnetuse (surma, haiguse, vigastuse, pahanduse jms) juhtumist.[4]
Selle kombe aluseks oli laialt levinud uskumus, et rändlinnud lendavad talvituma teise ilma ning naastes toovad sealt kaasa surma kahjulikku mõju. Linnupette võtmise kommet tundsid kõik Skandinaavia ja Baltimaade rahvad, vähemal määral ka Kaukaasia rahvad ning slaavi rahvad.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti murrete sõnaraamat vaadatud 30.04.2020
- ↑ "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 24.05.2017)
- ↑ Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 103
- ↑ 4,0 4,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 146