Mine sisu juurde

Lippe vürstkond

Allikas: Vikipeedia

Fürstentum Lippe
Lippe vürstkond


1123–1918
Lippe lipp
Lippe vapp
Lippe Saksa keisririigis (1871–1918)
Valitsusvorm vürstkond
Osa Saksa-Rooma riigi osastisriik
(1123–1806)
Reini Liidu liige
(1806–1813)
Saksa Liidu liige
(1815–1866)
Põhja-Saksa Liidu liige
(1867–1871)
Saksa keisririigi liiduriik
(1871–1918)
Pealinn Detmold
Riigikeeled alamsaksa keel, läänemurre
Lippe kaart aastal 1918
Vürstiloss Detmoldis

Lippe (hiljem Lippe-Detmold ja siis taas Lippe) oli ajalooline riik Saksamaal, mida valitses Lippe vürstlik perekond. See paiknes Weseri jõe ja Teutoburgi metsa kaguosa vahel.

Erinevate asjade mõisted Lippe murrakus, tõlge saksa kirjakeelde

Lippe vürstkonna eellasriigi asutas Bernhard I, kes sai territooriumi kingitusena Saksa-Rooma keisrilt ja Saksa kuningalt Lothar III von Supplinburgilt aastal 1123. Bernhard I omandas tiitli Lippe isand. Bernhardi järglased pärisid ja omandasid mitmeid krahvkondi. Isand Simon V oli esimene Lippe valitseja, kes nimetas ennast krahviks.

Pärast Simon VI surma aastal 1613 jagati vürstkond kolmeks krahvkonnaks; Lippe-Detmoldi sai Simon VII, Lippe-Brake sai Otto ja Lippe-Alverdisseni sai Philipp I. Lippe-Brake krahvkond taasühendati Detmoldi pealiiniga aastal 1709. Perekonna teise haru asutas Jobst Hermann, Simon VII poeg, kes oli Lippe-Biesterfeldi liini looja.

Lippe-Detmoldi krahvid said vürstitiitli aastal 1789.

Varsti pärast Saksa keisririigi liiduriigiks saamist aastal 1871 suri Lippe-Detmoldi liin 20. juulil 1895 välja. See tekitas pärimisvaidluse Schaumburg-Lippe ja Lippe-Biesterfeldi liinide vahel. Vaidluse lahendas keiserlik kohus Leipzigis aastal 1905, maad läksid Lippe-Biesterfeldi liinile, kellel seniajani ei olnud territoriaalset suveräänsust.

Lippe vürstkond kaotati 12. novembril 1918 Leopold IV troonilttõukamisega, kui Lippest sai vabariik. Aastal 1947 liideti Lippe Nordrhein-Westfaleni liidumaaga. Vürstiperekonnal on veel valdused ja loss Detmoldis.

Lippe isandad (1123–1528)

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Bernhard I, isand aastatel 1123–1158 (elas u 1090–1158)
    • Hermann zur Lippe (suri u 1160)
      • Hermann I, isand aastatel 1158–1167 (suri aastal 1167)
      • Bernhard II, isand aastatel 1167–1196, loobus troonist kiriku kasuks (elas u 1140–1224)
        • Hermann II, isand aastatel 1196–1229 (elas aastatel 1175–1229)
          • Bernhard III, isand aastatel 1229–1265 (elas u 1194–1265)
            • Hermann III, isand Lippstadtis aastatel 1265–1274 (elas u 1233–1274)
            • Bernhard IV, isand Rhedas aastatel 1265–1275 (elas u 1230–1275)
              • Simon I, isand aastatel 1273–1344 esialgu vaid Rhedas (elas u 1261–1344)
                • Simon II, isand aastal 1344 üheskoos vendadega (suri aastal 1344)
                • Bernhard V, isand Rhedas aastatel 1344–1364 (suri aastal 1364)
                • Otto, isand Lemgos aastatel 1344–1360 (suri aastal 1360)
                  • Simon III, isand aastatel 1360–1410 esialgu vaid Lemgos (elas u 1340–1410)
                    • Bernhard VI, isand aastatel 1410–1415 (elas u 1370–1415)
                      • Simon IV, isand aastatel 1415–1429 (elas u 1404–1429)
                        • Bernhard VII Sõjakas, isand aastatel 1429–1511 (elas aastatel 1428–1511)
                          • Simon V, isand aastatel 1511–1528 (elas aastatel 1471–1536)

Aastal 1528 ülendati krahvkonnaks.

Lippe (aastast 1613 Lippe-Detmoldi) krahvid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Simon V, krahv 1528–1536 (elas aastatel 1471–1536)
    • Bernhard VIII, krahv 1536–1563 (elas aastatel 1527–1563)
      • Simon VI, krahv 1563–1613 (elas aastatel 1554–1613)

Aastal 1789 ülendati vürstkonnaks.

Lippe vürstid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Leopold I, vürst 1789–1802 (elas aastatel 1767–1802)
    • Leopold II, vürst 1802–1851 (elas aastatel 1796–1851)

Lippe-Biesterfeldi liin (vaata esiisa Jobst Hermann ülalpool) jätkas vanema liinina:

  • Ernst II, Lippe-Biesterfeldi krahv 1884–1904 (elas aastatel 1842–1904)
    • Leopold IV, Lippe-Biesterfeldi krahv 1904–1905, Lippe vürst 1905–1949 (elas aastatel 1871–1949), kukutati aastal 1918