Mäda
Mäda (pus) on mädapõletiku korral tekkiv kollakashall või kollakasroheline kehavedelik, mis koosneb mädakehakestest (neutrofiilsetest granulotsüütidest), lõhutud koest, (septilise mädapõletiku korral) mädabakteritest ja seerumist.
Mäda konsistents (viskoossus) ulatub vesisest paksuni.
Värvus ulatub kahvatukollasest roheliseni (pseudomonase korral on see koguni sinakasroheline).[viide?]
Lõhn sõltub bakterite liigist. Näiteks Escherichia coli korral meenutab mäda lõhn rooja lõhna.[viide?]
Koe lagunemist põhjustavad leukotsüütide (neutrofiilsete granulotsüütide) proteolüütilised ensüümid ning septilise mädapõletiku korral ka mädabakterid.[viide?]
Mäda tekitavaid haigusi
[muuda | muuda lähteteksti]- Nahal: mädavill-lööve, mädanahk ehk püodermia, furunkul, karbunkul
- Jäsemetes: panariitsium
- Liigestes: püartroos
- Kõhuõõnes: mädane peritoniit
- Kopsukelmes: mädane pleuriit
- Neeruvaagnas: mädaneeruvaagen ehk püonefroos
- Muudes kehaosades: flegmoon, empüeem, abstsess
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Vikisõnastiku artikkel: mäda |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Mäda |