Majanduspoliitika
Riigi rahandus |
---|
See artikkel on osa teemast: Rahandus ja maksud |
Majanduspoliitika on majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt.
Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid:
- võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi;
- majanduslik mõju võib-olla otsene.
Majanduspoliitika võib olla suunatud
- territooriumile;
- rahvamajanduse osale, näiteks ühele sektorile või sektori alljaotusele;
- ressursside liigile;
- infrastruktuurilistele funktsioonidele.
Majanduspoliitika liigitus:
Korrapoliitika on suunatud raamtingimustele, milles majandussubjektid oma otsused teevad. Protsessipoliitikat iseloomustab see, et riik kas osaleb ise turul või muudab otseselt endogeenseid muutujaid.
Majanduspoliitika kandjad võib põhimõtteliselt liigitada järgmiselt:
Majanduspoliitika kandjate vastastikuseid suhteid iseloomustavad nende omavahelised sidemed ja koostöö, mis rajanevad kontrollil, sõltumatusel ja koordineerimisel.
Makromajanduspoliitilised eesmärgid, mis on laialdaselt aktsepteeritud kogu maailmas:
- elustandardi kasv;
- täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas;
- stabiilsed hinnad;
- väike inflatsioon.
Võimalikud majanduspoliitika vahendid vastavalt riikliku sekkumise määrale olenevat valitsuse valitud strateegiale:
- kõrvalehoidvad,
- apelleerivad,
- tasakaalustavad,
- illustreerivad,
- stimuleerivad,
- otsustavad,
- osalevad,
- ettekirjutavad,
- direktiivselt planeerivad.
Majanduspoliitika valdkonnad on