Malai saarestik

Malai saarestik
Koordinaadid	2° 5′ S, 126° 33′ E
Saari	25 000
Kogupindala	2 000 000 km²
Elanikke	380 000 000 190 in/km²

Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel.

Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks ja Väikesteks Sunda saarteks.

Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Saarte arvult (üle 25 000) on ta maailma neljas saarestik.

Nii pindalalt kui rahvaarvult on Malai saarestiku suurimad saared Uus-Guinea, Kalimantan, Sumatra, Sulawesi, Jaava, Luzon ja Mindanao. Kõik nad kuuluvad nii pindalalt kui rahvaarvult 20 esimese hulka maailmas.

Halduslikult jaguneb saarestik Indoneesia, Filipiinide, Paapua Uus-Guinea, Malaisia, Ida-Timori, Brunei ja Singapuri vahel. Peale selle kuuluvad Malai saarestikku Spratly saared, mida nõudlevad lisaks Filipiinidele ja Malaisiale Hiina ja Vietnam.

Nii saarestiku pindalast kui rahvaarvust asub enamik Indoneesias ja Indoneesia omakorda asub tervenisti Malai saarestikus. Indoneesia ulatus idast läände on 5400 km. Kui Indoneesia kaart panna samas mõõtkavas Euraasia kaardile, siis ulatuks Indoneesia Ida-Prantsusmaalt Lääne-Hiinasse, aga kui Indoneesia kaart panna samas mõõtkavas USA kaardile, siis Lääne-Californiast Bermudale.

Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Guinea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu).

Ekvaator läbib Malai saarestikku umbes keskelt. Enamik saarestikust kuulub ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse.

Malai saarestik on tihedalt asustatud. Ka enamik selle pisisaari on asustatud. Saarestikus elab üle 300 miljoni inimese, sellest Indoneesias ligi 240 miljonit. Kõige suurema elanike arvuga on Jaava saar.

Saarestiku põliselanikud harrastasid mitmesuguseid animismi vorme. Rohkem kui tuhat aastat tagasi jõudsid piirkonda budism ja hinduism. 14. sajandil hakkas saarestikus levima islam, eurooplastest kolonisaatorid tõid kaasa kristluse. Kõik nimetatud religioonid on tänapäeval Malai saarestikus olulised.

Esimesena kasutas terminit "Malai saarestik" 19. sajandi loodusteadlane William Wallace oma mõjuka samanimelise raamatu pealkirjana. Raamat käsitles tema uuringuid selles piirkonnas. Wallace arvas sellesse piirkonda ka Saalomoni saared ja Malai poolsaare sealse looduse sarnasuse tõttu. Tänapäeval seda ei tehta kasvõi juba sellepärast, et Malai poolsaar ei asu saarel.

Wallace ei arvanud Uus-Guinead Malai saarestikku. Kõigepealt on Paapua Uus-Guinea kultuurilises mõttes muust Malai saarestikust üsna erinev. Teiseks ei kuulu ta ka geoloogilises mõttes ühtekokku muude Malai saarte, vaid hoopis Austraaliaga, millega tal geoloogilises mõttes mitte kuigi ammu oli ka maismaaühendus. Tänapäevalgi ei ole Uus-Guinea kuulumine Malai saarestikku üldtunnustatud.

Koloniaalajal nimetati seda saarestikku Ida-Indiaks, aga Ida-India on mõnevõrra laiem, hõlmates kogu Kagu-Aasia, sealhulgas Indohiina.

Wallace kirjeldas esimesena Wallace'i joont, mis eraldab Aasia ja Austraalia taimestikku ja loomastikku. See kulgeb läbi Lomboki väina Bali ja Lomboki saare vahelt ning läbi Makassari väina Kalimantani ja Sulawesi vahelt, pöördub siis kirdesse, läbib Sulawesi mere ja möödub Mindanaost lõuna poolt.