Maydell

Maydelli suguvõsa aadlivapp

Maydelli suguvõsa aadli- ja parunivapp

Maydelli suguvõsa parunivapp (Kuramaa liin)

Maydelli suguvõsa vabahärravapp

Maydell, varem ka Maydel ja Maidel (vene keeles Майдель) on Eestimaa põlisaadli suguvõsa.

Suguvõsa Taani-Norra ja Saksamaa haru kasutas nimekuju Meidell

Ajalugu

Päritolu küsimus

Suguvõsa täpne päritolu on jäänud ebaselgeks. Perekonnalegendi kohaselt pärineb nende nimi ja vapp juba Saksa kuninga Heinrich I Linnupüüdja (916−936) ajast. Väidetavalt saabusid Maydellid Eestimaale ristisõdijatena 1219. aastal Taani kuninga Valdemar II ristiretke ajal. Teistel andmetel said nad oma nime Lüganuse kihelkonnas asunud ja neile kuulunud Maidla küla järgi, mida kirjalikes allikates on esmamainitud 1241. aastal (Maydalæ). Sellest on tulenenud hüpotees, et Maydellid võisid põlvneda mõnest eesti ülikust.

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen (1901−1965) tõi rea argumente selle kaitseks, et Maydellid olid eesti päritoluga. Tema teesid on järgmised:

• Vapp on eesti algupäraga.
• Maydellidele kuulus vaid väike osa Maidla külast.
• Nad olid ajavahemikus 1378 − u 1493 Uexküllide vasallisuguvõsa allvasallid.
• Kaks suguvõsa esimest teadaolevat liiget (Henneke ja Willeken) olid Tallinnas majaomanikud.
• Willekin Maydell oli ametilt lihunik.
• Viimasel olid sidemed varaka eestlasega.

Maydellide võrdlemisi suurt maavaldust seletab Johansen sellega, et see soetati tänu abielusidemetele.

Baltisakslane Otto Magnus von Stackelberg nende väidetega ei nõustu ja esitab oma vastuargumendid:

• Sõna maidel ei ole eesti, vaid alamsaksa päritolu.
• Henneke Maydelli maavaldus oli suurem, kui Johansen väidab.
• Ehkki 1404. aastal läänistati Maydellidele Maidla külast üks adramaa, ei välista see võimalust, et suurem osa külast oli juba varem nende valduses.
• Kuna 1378. aastal sõlmitud müügitehingus on sõnaselgelt ostjana mainitud eestlast, siis peab Maydell olema sakslane.
• Allvasalli seisus ei viita madalale sotsiaalsele seisundile. Samuti ei olnud Maydellid nii pikka aega allvasallid, nagu Johansen väidab.
• Nimi Willekin on väga haruldane ja ilmselt ta Maydellide hulka ei kuulunud.
• Saksamaal Lüneburgis on rida suguvõsasid, mille vapil on samuti palgil kujutatud kolme kala.

Aadlitiitlid

1854., 1855. ja 1862. aastal said Maydellid senati ukaasiga parunitiitli.

Maydellid rüütelkonna matriklis

1693. aastal introdutseeriti vabahärra Georg Johan von Maydell (1648 − maeti 1709) Rootsi rüütelkonda; see haru kustus meesliinis 1814. aastal. 1. jaanuaril 1731 introdutseeriti Maidla-Sompa liinist põlvnenud Georg Johann von Maydell (suri 1737), kelle liin kustus tema poja surmaga 1754. aastal. Eestimaal võeti kogu suguvõsa rüütelkonna matriklisse 1746. aastal. 16. juunil 1729 võeti Piltene rüütelkonna matriklisse Johann Diedrich von Maydell (1695−1776). 21. septembril 1827 immatrikuleeriti Kuramaal Johann Ernst von Maydell (1790−1828) ja 1. mail 1845 Georg Gustav Daniel von Maydell (1791–1876). Liivimaal immatrikuleeriti suguvõsa erinevad liinid kokku üheksal korral.

Suguvõsa liikmeid

• Henneke Maydell (suri pärast 1388), Saksa Ordu vasall, Maidla ja Kahula küla omanik
• Hinrik (Hinke) Maydell (suri pärast 1404), Vasta mõisnik, Kahula, Maidla ja Pungerja küla omanik
• Johann (Hans) Maydell (suri pärast 1534), Läänemaa stiftifoogt
• Tönnies Maydell (suri enne 1559), Liivi ordumeistri nõunik
• Tönnies Maydell (suri 1600), Rootsi sõjaväelane, Peipsi flotilli admiral, 1. Eestimaa rüütelkonna peamees, Hageri Maidla ja Koluvere linnuselääni Kullamaa Maidla mõisnik

  

  Jürgen von Maydelli (surn. 1637) hauaplaat Kullamaa kirikus

• Georg/(Jürgen) Maydell (surn 1637), Kullamaa Maidla ja Hageri Maidla mõisnik, Eestimaa aadlilipkonna rittmeister, Koluvere lossi asehaldur (1614), Eestimaa maanõunik (1617), Suguvõsa Eesti-, Liivi- ja Kuramaa, Rootsi ja Saksa-Hannoveri liini esiisa.
• Otto Ernst von Maydell (1608−1670), Piltene maanõunike kolleegiumi president, mõisaomanik, Piltene staarost
• Jürgen Friedrich von Maydell (surn. ca 1700), Rootsi sõjaväelane (major), Kuressaare komandant, suguvõsa Kuramaa haru rajaja
• Vabahärra Georg Johan Maydell (1648−maeti 1709), Rootsi sõjaväelane (jalaväekindral), mõisaomanik
• Dietrich von Maydell (u 1648−1711), kammerhärra, Piltene maanõunik, Piltene staarost, mõisaomanik
• Georg Johann von Maydell (1675−1737), Rootsi sõjaväelane (ooberst), naturaliseeritud Rootsi rüütelkonda 1731 ja introdutseeritud Rootsi rüütelkonda nr 1847 all
• Otto Wulbrand von Maydell (1680−1747), kindralleitnant
• Vabahärra Otto Johann von Maydell (1682−pärast 1736), kindralmajor
• Karl August von Maydell (1733−1802), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant)
• Ernst Friedrich von Maydell (1767−1843), Eestimaa maanõunik, Putkaste, Sõtküla ja Pühatu mõisa omanik
• Reinhold Gottlieb von Maydell (1771−1846), Eestimaa maanõunik, Eestimaa konsistooriumi president, Teenuse mõisnik
• Johann Ernst von Maydell (1790−1828), Miitavi ökonoomiadirektor, mõisaomanik
• Parun Georg Gustav Daniel von Maydell (1791−1876), tõeline riiginõunik, Miitavi kroonupalati president, Kuramaa viitsekuberner
• Friedrich Ludwig von Maydell (1795−1846), maalikunstnik, Teenuse mõisnik
• Parun August Woldemar von Maydell (1797−1869), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), mõisaomanik
• Parun Karl Dettlof von Maydell (1798−1856), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Paul Julius von Maydell (1809−1894), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Jakob Friedrich von Maydell (1810−1893), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Karl Anton von Maydell (1816−1885), Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant), Velise mõisaomanik, Maydellide perekonnaajaloo autor (1868)
• Parun Georg Benedict von Maydell (1817−1881), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral), kindraladjutant, Peeter-Pauli kindluse komandant
• Parun Peter Magnus Friedrich von Maydell (1819−1884), salanõunik, arst
• Parun Gregor Wilhelm Julius von Maydell (1821−1876), Venemaa keisririigi mereväelane (kontradmiral)
• Parun Ernst Michael Georg von Maydell (1826−1873), riiginõunik, Liivimaa kroonupalati direktor
• Parun Friedrich Ernst Eduard von Maydell (1830−1899), tõeline riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees, Eestimaa maanõunik, Paasvere, Päri ja Jõgisoo mõisnik
• Parun Karl Otto Viktor von Maydell (1833−1900), Eestimaa maanõunik, Kuru, Jootme, Räsna, Uudeküla ja Linnamäe mõisnik

Tallinna linnapea parun Viktor Karl Jakob von Maydell (1838−1898)

• Parun Viktor Karl Jakob von Maydell (1838−1898), Tallinna linnapea, Viimsi mõisnik
• Parun Christoph von Maydell (1834−?), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Eduard Nikolai Boleslaw von Maydell (1842−1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Nikolai Julius von Maydell (1854−pärast 1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Woldemar Friedrich Gustav von Maydell (1855−1905), tõeline riiginõunik, Liivimaa maanõunik, mõisaomanik
• Parun Reinhold (Roman) Karl von Maydell (1859−1931), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Vladimir Nikolajevitš von Maydell (1864−pärast 1930), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor)
• Parun Ignati Nikolajevitš von Maydell (1874−1930), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Ljubljana ülikooli keemiaprofessor
• Parun Vladimir Hristoforovitš von Maydell (1875−lasti maha 1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), abiellus Boriss Savinkovi õe Nadeždaga (lasti maha 1922)
• Parun Karl Siegfried von Maydell (1877−1929), Rigasche Rundschau toimetaja
• Parun Kurt Berend Rudolf von Maydell (1902−1987), filosoofiadoktor, saatkonnanõunik
• Parun Hans-Jürgen von Maydell (1932−2010), metsandusteadlane

Maydelli suguvõsa vapp

Maydelli suguvõsa vabahärravapp koos deviisiga

Maydellide vapp on kõnelev vapp. Sellel on kujutatud kolme kalaga äraspalki. On arvatud, et see on Maidla küla läbinud Purtse jõe sümboliks. Selles elanud kalad olid maidlad ehk ründid (Gobio fluvitalis). Vappi on peetud tõendiks suguvõsa eesti päritolu kohta. Vapideviisiks on ladinakeelne Fidem genusque servamus, mis tähendab Me säilitame usu ja (saksa) päritolu.

Maydelli suguvõsa mõisavaldused

• Eestimaa:
  • Edise (Etz) (1698−1755), Enivere (Sternberg) (1839−? pandi-, ?−1859 pärusvaldus), Haabneeme (Habbinem) (1874−1882), Harmi (Neu-Harm) (1883−1885), Hertu (Hermet) (1871−1882), Huuksi (Hukas) (1789−1800 ja 1816−1824 pandi-, 1824−1826 pärusvaldus), Härgla (Herküll) (1516−u 1626), Illuste (Illust) (1871−1919), Jootme (Jotma) (1880−1919, fideikomiss), Jõgisoo (Jöggis) (1899−1908), Karinõmme (Karrinöm) (1888−1914), Kavastu (Kawast) (1834−1870), Kehra (Kedder) (1820−? pandi-, u 1820−1847 pärusvaldus), Keskküla (Kesküll) (1788−1883), Kirimäe (Kirrimäggi) (1801−1809 pandi-, 1809−1906 pärusvaldus), Kiska (Kiska) (1845−1919), Kodila (Koddil) (kuni 1517), Konvere (Konfer) (1816−1821 pandi-, 1821−1906 pärusvaldus), Kuimetsa (Kuimetz) (1819−1822, rendivaldus), Kunda (Kunda) (oli 1716), Kurevere (Kurrefer) (1881−1919), Kuru (Kurro) (1771−1919, fideikomiss), Kädva (Kedwa) (1900−1919), Lehetu (Lehhet) (1857−1899), Libumäe (Libbomäggi) (1881−1919), Liivi (Alt-Parmel) (1793−1800, pandivaldus), Loobu (Loop) (u 1757−1790), Lubja (Kalkofen) (1874−1882), Maidla (Wredenhagen) (1586−1670), Maidla (Maidel) (1800−1808 pandi-, 1808−1919 pärusvaldus), Maidla (Tockumbeck) (1594−1801), Maidla (Wrangelstein, tollal Maidel) (u 1363−1499), Malla (Malla) (1812 pandi-, 1812−1840 pärusvaldus), Massu (Massau) (1613−enne 1649), Metsiku (Metzikus) (u 1554−u 1589), Mõisamaa (Moisama) (1800−1810 pandi-, 1810−1822 pärusvaldus), Nabala (Nappel) (1892−pärast 1913, rendivaldus), Nehatu (Nehhat) (1871−1919), Norra (Kaltenborn) (1917−1919), Nõmme (Nömme) (1856−1863), Ohekatku (Odenkat) (XVI sajandi algus), Oidrema (Oidenorm) (1888−1914), Paasvere (Pastfer) (1834−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus; jäänukmõis a-st 1919), Paatsalu (Patzal) (1871−1919), Parila (Pargel) (1781−1793), Patsu (Patz) (1793−1800, pandivaldus), Paunküla (Paunküll) (oli 1567), Pikavere (Pickafer) (XV sajand−1515), Pudivere (Poidifer) (1842−1855, pandivaldus), Purila (Purgel) (1900−1919), Päri (Kattentack) (1771−1919, fideikomiss a-st 1839), Pärinurme (Pernorm) (XVI sajandil), Putkaste (Putkas) (1768−1816 ja 1842−1919 pärus-, 1840−1842 pandivaldus), Pühajõe (Pühhajöggi) (1848−1853), Pühatu (Pühhat) (1818−1821 pandi-, 1821−1843 pärusvaldus), Rahula (Rahhola) (1783−1846), Rannamõisa (Vogelsang) (1873−1891), Russalu (Russal) (1887−1903), Räsna (Resna) (1880−1919, fideikomiss), Saulepi (Saulep) (1816−1822, rendivaldus), Sompa (Sompäh) (enne 1641−1499), Sutlema (Sutlem) (u 1469−XVII sajandi algus), Suure-Rõude (Groß-Ruhde) (1811−1820, pandivaldus), Sõtke (Sötküll) (1802−1810 pandi-, 1810−1815 pärusvaldus), Tatruse (Tatters) (kuni 1743, 1765−1772 ja 1782−1860), Teenuse (Stenhusen) (1729−1919, fideikomiss; jäänukmõis 1919−1939), Turpla (Turpel) (1771−1919, fideikomiss), Ubasalu (Neu-Parmel) (1793−1800, pandivaldus), Udeva (Uddewa) (1917−1919; jäänukmõis 1919−1939), Uniküla (Unniküll) (1842 pandi-, 1842−1902 pärusvaldus), Uudeküla (Udenküll) (1830−1839 pandi-, 1839−u 1917 pärusvaldus, fideikomiss), Valtu (Waldau, varem Kotz) (1488−1558 ja 1871−1882), Vatla (Wattel) (1845−1919), Velise (Schloẞ Felks) (1869−1919, fideikomiss a-st 1877), Viimsi (Wiems) (1874−1882), Väike-Lähtru (Klein-Lechtigall) (1879−1881), Väike-Rõude (Klein-Ruhde) (1881−1919), Vääna (Fähna) (u 1726−1733)
• Ida-Preisimaa:
  • Doben (XVII sajandil)
• Kuramaa:
  • Biksti (Bixten) (XVII sajandil, pandivaldus), Cīrava (Zierau) (1596−1711), Cirole (Zirohlen) (1845−1856), Dundaga (Dodangen) (XVII sajandi keskpaik−1711), Kalni (Berghof) (XIX sajandil), Kaltiķi (Kalticken) (XIX sajandil), Kalvene (Kalwen) (1875−1881), Matulišķi (Matulischek) (1814−pärast 1827), Pūņas (Puhnjen) (1673−1776 ja 1851−1858), Pundiķi (Pundicken) (alates 1620), Rāva (Rawen-Duppeldorf) (1646−1711)
• Liivimaa eesti distrikt:
  • Kiidjärve (Kiddijerw) (1875−1919), Koonga (Kockenkau) (1859−1866, rendivaldus), Krüüdneri (Krüdenershof) (1840−1919), Leevi (Löwenküll) (1861−1872), Linnamäe (Linnamäggi) (1835−1836 pandi-, 1836−1919 pärusvaldus; jäänukmõis 1919−1939), Pindi (Bentenhof) (1861−1872), Pootsi (Podis) (1856−1858 pandi-, 1858−1919 pärusvaldus; jäänukmõis pärast 1919), Pühajärve (Wollust) (XVI sajandil, pandivaldus), Rääbise (Repshof) (XVII sajandi algul), Saaluse (Salishof) (1840−1843 pandi-, 1843−1919 pärusvaldus), Tõikvere (Toikfer) (1680−1732), Uniküla (Unniküll) (kuni 1468), Vana-Otepää (Schloẞ Odenpäh) (1836−1854, rendivaldus), Vana-Saaluse (Waldhof) (1840−1919), Vastse-Prangli (Neu-Wrangellshof) (1869−1901), Välgita (Welketa) (1822−1834, rendivaldus)
• Liivimaa läti distrikt:
  • Annasi (Ermes-Neuhof) (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), Budenbroka (Schujenpahlen) (1865−1871, pandivaldus), Daibe (Daiben) (1908−1911), Mārciena (Martzen) (1885−1920, fideikomiss a-st 1887), Mazbrenguļi (Klein-Wrangelshof) (1909−?), Paju (Luhde-Groẞhof) (1815−1820 pandi-, 1820−1827 pärusvaldus), Pedele (Peddeln) (1821 pandi-, 1821−1827 pärusvaldus), Stiene (Ulpisch) (1896−1920), Vīganti (Wiegandshof) (1908−1920)
• Mecklenburg:
  • Gottin (1783−1790), Klein-Strömkendorf (1792−1803), Tellow (1783−1790), Vogelsang (1793)
• Podoolia kubermang:
  • Dumanova (1872−?), Karpovzõ (1893−?), Pirogovskoje (1878−?), Vorobjovka (1875−?)
• Preisimaa:
  • Seefeld (1824−1868)
• Saaremaa:
  • Sandla (1706−1723)
• Tuula kubermang:
  • Povõtkino (1850−1893)

Vaata ka

• Maidla (Lüganuse)
• Maidla mõis (Lüganuse)
• Velise mõisa Maydellide kalmistu

Kirjandus

• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz, 1930. Lk 131–158 [5], parandused lk 22-23 [6].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Livland. Bd I. Görlitz, 1929. Lk 609–633 [7].
• Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Kurland. Bd I. Görlitz, 1939. Lk 537–546 [8].
• Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd VIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1997. Lk 339-341.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Band V. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1963. Lk 223−287.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser A. Band X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1977. Lk 207−248.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Band XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1992. Lk 183−230.
• Genealogisches Handbuch des Adels. Freiherrliche Häuser. Band XXII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 304−356.
• Gløersen, A. T. Slægten Meidell i Norge og Danmark med talrige nærstaaende familier. I kommission hos Grossererne Holm & Mejdell, 1903.
• Maydell, Baron Karl von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. Helsingfors: Druckerei der finnischen Litteraturgeschellschaft, 1868 [9].
• Maydell, Bogdan Baron. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. 1. Fortsetzung 1868−1894. Reval: Druck von J. H. Gressel, 1895 [10].
• Maydell, Eduard ja Kurt von. Das freiherrliche Geschlecht von Maydell. 2. Fortsetzung 1895–1978. Tostedt und Bonn: 1979.

Välislingid

• Maidla mõis ja Maydellid Ajalooarhiivi Mõisakoolide näituse stendil
• Meidelli suguvõsa genealoogia