Meditsiiniline termomeeter
Meditsiiniline termomeeter on termomeeter, mis on ette nähtud keha temperatuuri mõõtmiseks vahemikus 30 kuni 45 kraadi Celsiuse järgi. Mõõtevahemikud (temperatuuriskaala ulatused) võivad erinevatel termomeetritel olla ka mõnevõrra teistsugused (näiteks alajahtumise mõõtmiseks kasutatavatel termomeetritel alata juba 25 kraadist).
Meditsiiniliste termomeetrite eraldusvõime on tavaliselt 0,1 kraadi (Celsiuse järgi). Ka mõõtetäpsus on neil samas suurusjärgus.
Keha temperatuuri mõõtmiseks viiakse termomeetri tundlik osa (otsik) kontakti kehaga mõõtmiseks ette nähtud kohas (tavaliselt kaenla all või kehaõõntes) näidu väljakujunemiseks vajaliku aja jooksul. Spetsiaalse konstruktsiooniga või muude tehniliste võtetega tagatakse maksimaalse näidu säilimine pärast mõõtmise lõpetamist.
Enamus tänapäeval kasutatavatest meditsiinilistest termomeetritest on elektroonsed termomeetrid ja on numbrilise näiduga. Paljudes nendest on mõõtmise aeg määratud etteantud stabiilsusega näidu väljakujunemisega (näiteks 0,1 kraadi minutis), mille saabumisest kasutajale signaliseeritakse heliga.
Haiglates leiavad kasutamist kontaktivabad elektroonsed termomeetrid, mille puhul kehatemperatuur määratakse keha soojuskiirguse ehk keha infrapunase kiirguse intensiivsuse järgi, mis lähtub kas keha pinnalt (näiteks otsaesiselt) või mõne kehaõõne põhjast (näiteks kõrvast). Need on väga kiiretoimelised ja sobivad suure arvu patsientide kehatemperatuuri kiireks mõõtmiseks. Mõõtmiste täpsuse poolest jäävad need aga praktikas alla kontakttermomeetritele, sest mõõtetulemus sõltub peale keha temperatuuri veel mitmetest kõrvalistest asjaoludest. Paljudel juhtudel on täheldatud kraadi suurusjärku ulatuvaid või isegi suuremaid mõõtevigasid.