Mine sisu juurde

Michael Caine

Allikas: Vikipeedia
Michael Caine (2015)

Sir Michael Caine [maikl kein] (sünninimi Maurice Joseph Micklewhite; sündinud 14. märtsil 1933 Londonis) on endine inglise filminäitleja. Ta on Briti impeeriumi ordu komandör (CBE).

Tema ja Jack Nicholson on ainsad näitlejad, kes kandideerisid Oscarile kõigil kümnendil 1960.–2000. aastatel.

Näitlejakarjääri lõpetamisest teatas ta 2023. aasta oktoobris. Tema viimaseks filmiks jäi samal kuul esilinastunud "The Great Escaper".[1]

Elu- ja töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Michael Caine'i sünninimi on Maurice Joseph Micklewhite, nagu ka ta isal, kes töötas kalaturul pakikandjana. Tema ema oli Ellen Frances Marie Micklewhite (sündinud Burchell), kes oli kokk ja koduabiline.[2] Ta isa oli iiri päritolu katoliiklane, ema protestant; last kasvatasid nad protestantlikus vaimus.

Pärast sõjaväeteenustust (sh Lõuna-Koreas) alustas ta 20-aastaselt näitlejatööd pisirollidega inglise provintsiteatreis, kasutades esialgu pseudonüümi Michael Scott. Minnes Londonisse, sai ta teada, et sellenimeline näitleja juba tegutseb seal, ning valis endale 1954. aastal uueks lavanimeks Michael Caine. Tema läbilöögiks olid 1960. aastate keskel mängitud osad filmides "Zulu" (1964, leitnant Gonville Bromhead), "The Ipcress File" (1965, superagent Harry Palmer) ja "Alfie" (1966, nimiosa, pälvis Kuldgloobuse). Ehkki ta on oma elu jooksul mänginud rohkem kui 140 väga erineva kvaliteediga filmis, on tal õnnestunud leida ikka ja jälle rolle, mis kinnistavad tema reputatsiooni mitmekülgse karakternäitlejana.

Filmograafia

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 1956 "A Hill in Korea"
  • 1957 "How to Murder a Rich Uncle"
  • 1961 "The Day the Earth Caught Fire"
  • 1962 "Scotland Yard Accepts the Challenge"
  • 1964 "Zulu"
  • 1964 "Hamlet"
  • 1965 "The Ipcress File"
  • 1965 "The Wrong Box"
  • 1966 "Alfie"
  • 1966 "Gambit"
  • 1966 "Funeral in Berlin"
  • 1967 "Hurry Sundown"
  • 1967 "Woman Times Seven"
  • 1967 "Billion Dollar Brain"
  • 1968 "Play Dirty"
  • 1968 "Deadfall"
  • 1968 "The Magus"
  • 1969 "Male of the Species"
  • 1969 "The Italian Job"
  • 1969 "Battle of Britain"
  • 1970 "Too Late the Hero"
  • 1971 "The Last Valley"
  • 1971 "Get Carter" ("Tapke Carter")
  • 1971 "Kidnapped"
  • 1972 "Zee and Co." (X, Y ja Zee)
  • 1972 "Pulp"
  • 1972 "Sleuth"
  • 1974 "The Black Windmill"
  • 1974 "The Marseilles Contract"
  • 1975 "Peeper"
  • 1975 "The Wilby Conspiracy"
  • 1975 "The Romantic Englishwoman"
  • 1975 "The Man Who Would Be King"
  • 1976 "Harry and Walter Go to New York"
  • 1976 "The Eagle Has Landed"
  • 1977 "A Bridge Too Far"
  • 1978 "Silver Bears"
  • 1978 "The Swarm"
  • 1978 "California Suite"
  • 1979 "Ashanti"
  • 1979 "Beyond the Poseidon Adventure"
  • 1980 "The Island"
  • 1980 "Dressed to Kill"
  • 1981 "The Hand"
  • 1981 "Victory"
  • 1982 "Deathtrap"
  • 1983 "The Jigsaw Man"
  • 1983 "Educating Rita" "Rita koolitus"
  • 1983 "The Honorary Consul"
  • 1984 "Blame It on Rio"
  • 1985 "Water"
  • 1985 "The Holcroft Convenant"
  • 1986 "Hannah and Her Sisters"
  • 1986 "Sweet Liberty"
  • 1986 "Mona Lisa"
  • 1986 "Half Moon Street"
  • 1987 "The Fourth Protocol"
  • 1987 "The Whistle Blower"
  • 1987 "Jaws The Revenge"
  • 1987 "Surrender"
  • 1988 "Jack the Ripper" (kaheosaline minisari)
  • 1989 "Without a Clue"
  • 1988 "Dirty Rotten Scoundrels"
  • 1990 "Jekyll and Hyde"
  • 1990 "A Shock to the System"
  • 1990 "Mr. Destiny"
  • 1990 "Bullseye!"
  • 1992 "Noises Off"
  • 1992 "Blue Ice"
  • 1992 "A Muppet Christmas Carol"
  • 1994 "On Deadly Ground"
  • 1994 "World War II When Lions Roared"
  • 1995 "Len Deighton's Bullet to Beijing"
  • 1996 "Blood & Wine"
  • 1996 "Midnight in St. Peterburg"
  • 1997 "Mandela and de Klerk"
  • 1997 "20.000 Leagues Under the Sea"
  • 1998 "Shadow Run"
  • 1998 "Little Voice" ("Hääleke")
  • 1999 "Curtain Call"
  • 1999 "The Cider House Rules" ("Siidrimaja seadused")
  • 1999 "The Debtors"
  • 2000 "Quills"
  • 2000 "Shiner"
  • 2000 "Get Carter" ("Tapke Carter")
  • 2000 "Miss Congeniality"
  • 2001 "Last Orders"
  • 2002 "Austin Powers in Goldmember"
  • 2002 "The Quiet American"
  • 2003 "Quicksand"
  • 2003 "The Actors"
  • 2003 "Secondhand Lions" ("Vanad lõvid")
  • 2003 "The Statement"
  • 2004 "Around the Bend"
  • 2005 "Batman Begins" ("Batman alustab")
  • 2005 "Bewitched"
  • 2005 "The Weather Man"
  • 2006 "Children of Men"
  • 2006 "The Prestige"
  • 2007 "Flawless"
  • 2007 "Sleuth"
  • 2008 "The Dark Knight" ("Pimeduse rüütel")
  • 2008 "Is Anybody There?" ("On seal keegi?")
  • 2009 "Harry Brown" ("Harry Brown")
  • 2010 "Inception" ("Algus")
  • 2011 "Gnomeo and Juliet" ("Gnomeo ja Julia"; hääl)
  • 2011 "Cars 2" ("Autod 2"; hääl)
  • 2012 "Journey 2 The Mysterious Island" ("Saladuslik saar")
  • 2012 "The Dark Knight Rises"
    ("Pimeduse rüütli taastulek")
  • 2013 "Now You See Me" ("Nüüd sa näed mind")
  • 2013 "Mr. Morgan's Last Love"
    ("Härra Morgani viimane armastus")
  • 2014 "Stonehearst Asylum" ("Stonehearst Asylum")
  • 2014 "Interstellar" ("Tähtedevaheline")
  • 2015 "Kingsman The Secret Service"
    ("Kingsman: Salateenistus")
  • 2015 "Youth" ("Noorus")
  • 2015 "The Last Witch Hunter" ("Viimane nõiakütt")
  • 2016 "Now You See Me The Second Act"
  • 2016 "Going in Style"
  • 2020 "Tenet"

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Caine on olnud kuus korda Oscari nominent. Neljal korral on ta kandideerinud parima meespeaosatäitja kategoorias ja kahel korral parima meeskõrvalosatäitja kategoorias. Parima meeskõrvalosatäitja Oscari oma on ta ka kahel korral võitnud (1987. aastal osa eest filmis "Hannah ja tema õed" ning 2000. aastal osa eest filmis "Siidrimaja seadused").

Kuldgloobusele oli Caine nomineeritud 12 korda. Parima muusika- või komöödiafilmi meespeaosatäitja kategoorias võitis ta 1983. aastal filmiga "Rita koolitus" ("Educating Rita") ja 1998. aastal filmiga "Hääleke" ("Little Voice"). 1989. aastal pälvis ta parima minisarja või telefilmi meespeaosatäitja auhinna rolli eest kaheosalises minisarjas "Jack the Ripper", kui jagas auhinda minisarja "Hemingway" peaosatäitja Stacy Keachiga.

Briti Filmi- ja Telekunsti Akadeemia auhinnale (BAFTA auhinnale) esitati Caine kaheksa korda ning võitis ainsal korral 1983. aastal rolli eest filmis "Rita koolitus", kui jagas auhinda filmi "Tootsie" peaosatäitja Dustin Hoffmaniga.

1992. aastast on ta Briti impeeriumi ordu komandör (CBE), 16. novembril 2000 lõi kuninganna Elizabeth II ta rüütliks (Knight Bachelor). 5. jaanuaril 2011 sai ta Prantsusmaa Kunstide ja Kirjanduse Ordu (Ordre des Arts et des Lettres) komandöriks.

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 1955–1958 oli Caine abielus näitleja Patricia Hainesiga, kellega tal on tütar Dominique.[3][4] 8. jaanuarist 1973 on tema abikaasa Guyanast pärit näitleja ja eksmodell Shakira Caine (sündinud 1947), kellega tal on tütar Natasha Haleema.[5][6]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ McIntosh, Steven (13. oktoober 2023). "Michael Caine confirms retirement from acting after The Great Escaper". BBC. Vaadatud 13. oktoobril 2023.
  2. ↑ Michael Caine Biography (FilmReference.com)
  3. ↑ John Hind: This Much I Know, an Interview with Michael Caine The Observer, 13. september 2009
  4. ↑ Michael Caine – Biography
  5. ↑ Births England and Wales 1837–2006
  6. ↑ "Michael Caine's Important dates". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. november 2009. Vaadatud 20. veebruaril 2012.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Michael_Caine&oldid=6657202"