Miliza Korjus
Miliza Elizabeth Korjus [hääldus: militsa] (18. august 1909 Varssavi, Poola – 26. august 1980 Culver City, California, Ameerika Ühendriigid) oli eesti-poola päritolu ooperilaulja (koloratuursopran) ja näitleja. 1938. aastal kandideeris ta Carla Donneri rolliga mängufilmis "Suur valss" Oscarile, kuid võidu pälvis Fay Bainter.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Miliza Korjuse isa oli Artur Korjus, tollal kapten Venemaa tsaariarmees, hiljem Eesti Vabariigi sõjaministri käsundusohvitser, kolonel. Tema ema Anna Gintowt oli pärit poola-leedu Gintowt-Dziewałtowski aadliperekonnast. Milizal oli üks vend ja neli õde. Pärast enamlaste võimuletulekut 1917. aastal sattusid Korjuse vanemad endise Vene impeeriumi eri piirkondadesse ning jäid lahku. Ema koos tütardega siirdus Kiievisse, kus Korjus alustas muusikaõpinguid.
Korjuste perekond ja isa Arthur
[muuda | muuda lähteteksti]Vanimad teadaolevad arhiiviandmed Korjuse Eestis elanud esivanemate kohta isaliini pidi pärinevad 17. sajandist.
Miliza vanaisa Karl Korjus pidas Tallinna südalinnas, praeguse Viru hotelli vastas kuulsat Korjuse kõrtsi. Karl olevat rikkaks saades ostnud sakslasest mõisnikult vabaks sunnismaise talupoja tütre Liisa Tristali Palvere mõisast Harjumaal. Pärast abiellumist Liisa Tristaliga otsustas Karl üle minna Tallinna Pühavaimu kiriku kogudusse, mille liikmeteks olid eestlased.
Paaril sündis kolm poega ja üks tütar: Hugo (1858), Leontine (1860), Justus (1866) ja Miliza Korjuse isa Artur (1870).
Artur Korjus lõpetas Tallinna saksa kreiskooli Vene tänavas. Artur mängis klaverit ja viiulit. Ta õpetas tütar Milizat laulma viiuli järgi. Suguvõsas mäletatakse Arturi sagedasi sõnu Milizale: "Laula! Ära karju!"
1936. aastal surnud Arturile korraldati Eesti Vabariigis sõjaväeline matus. Herbert Korjus meenutas tema põrmu ärasaatmist majast Aia 6 järgmiselt. Puudus Miliza, kes sõitis samal ajal laevaga USA-sse "Suure valsi" võtetele. Ta viibis kohal ainult oma häälega. Teises toas olevat grammofonile pandud heliplaat tema tuntud hingestatud lauluga "Warum?" (Miks?). See olevat tunginud sõdadest tulnud ohvitseridele hinge, silmad märgunud.
Karjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Teismelisena reisis Korjus Nõukogude Liidu piires "dumka" laulukoori rivistuses. 1927. aastal, kui koor esines Leningradis, jõudis Korjus üle piiri Eestisse, kus ta kohtus oma isaga ning jäigi isa juurde elama. Seda kinnitab ka sugulastel säilinud 10. juulil 1927 tehtud foto. Sellel on 18-aastase tütarlapse pea hardalt asetatud ohvitserivormis range isa õlale. Tallinnas on käinud mõned õedki pere teist osa külastamas, ent Tallinna jäi päriselt vaid Anna (1908).
1929. aastal abiellus ta füüsik Kuno Georg Foelschiga (1894–1965). Lauljakarjääri jätkas ta sopranina Saksamaal, kuni sai 1933. aastal töökoha Berliini riigiooperis. Tema menukad esinemised ka väljaspool Saksamaad tõid talle hüüdnime Berliini ööbik. Filmiprodutsent Irving Thalberg, kuulnud Korjuse häält, sõlmis lauljatariga kümneaastase filmilepingu ning Korjus reisis Ameerikasse Hollywoodi.
Tema esimene mängufilm Hollywoodis oli "Suur valss" (1938). Korjuse tähtosa pidi olema filmis "Sandor Rozsa" (1940), kuid autoõnnetuses sai ta jalg vigastada ja ta vajas pikaajalist taastumisperioodi, filmi tegemine katkestati.
Aastatel 1941–1944 elas ta Mehhikos, kus tegi kaasa hispaaniakeelses filmis "Impeeriumi rüütel" (1942).
1944. aastal naasis ta Ameerika Ühendriikidesse, kus andis kontserte.
1952. aastal abiellus ta arst Walter Shectoriga.
1980. aastal suri ta südamerikke tagajärjel ja maeti Los Angeleses Westwoodi kalmistule (Westwood Village Memorial Park Cemetery).
Miliza Korjuse ja Kuno Georg Foelschi tütar on Melissa F. Wells, kes sündis 1932. aastal Eestis. Perekond kolis seoses Miliza Korjuse tööga filmistuudios MGM 1936. aastal USA-sse Hollywoodi. Melissa F. Wells on töötanud üle 40 aasta Ameerika Ühendriikide välisteenistuses. Aastatel 1998–2001 oli ta Ameerika Ühendriikide suursaadik Eestis.
Ooperirolle
[muuda | muuda lähteteksti]- Wolfgang Amadeus Mozart "Võluflööt" (Öökuninganna)
- Gioacchino Rossini "Sevilla habemeajaja" (Rosina)
- Giuseppe Verdi "Rigoletto" (Gilda)
- Verdi "Traviata" (Violetta)
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]- 2005. aastal andis OÜ Korjus Recordings välja neljast CD-st koosneva kogumiku "Remembering Miliza Korjus". Euroopas ja Ameerika Ühendriikides tehtud salvestised on restaureerinud helirežissöör Jüri Kruus. Kahel CD-l on ooperiaariad, duetid ja laulud, kolmandal J. Strauss II valsid ning neljandal laulud ja valsid.
- 2012. aastal ilmus kirjastuse Pegasus väljaandel Jaak Jõekalda raamat "Unustamatu Miliza Korjus".
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Miliza Korjuse koduleht
- Melissa F. Wellsi elukäik veebientsüklopeedias Encyclopedia.com