Miory

Miory
	[ 'Mjorõ ]
valgevene	Миоры * / Miory *transkriptsioon: Mjorõ
vene	Мёры (Mjorõ)
	Miory lipp Miory vapp
	Elanikke: 7835 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 37′ N, 27° 37′ E

Miory, ka Mijory (transkribeeritult Mjorõ, vene keeles Мёры (Mjorõ) ja Миоры (Miorõ)) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Miory rajooni ja Miory külanõukogu halduskeskus. Läbi linna kulgeb Druja–Varapajeva raudtee. Linn asub Miory järve kaldal.

Asula nime päritolu kohta on mitu hüpoteesi. See võib pärineda kunagise omaniku nimest Meer või Maer. Teise teooria kohaselt tuleb asula nimi sellest, et Miory omanikeks on kunagi olnud Miri vürstid. Kolmanda teooria kohaselt pärineb asula nimi soome-ugri keeltest, sõnast jarvi ehk järv. Rahvasuus seostatakse asula nime sõnaga Мерыца või мір (kalme ja rahu), legendi järgi hukkunud seal omavahelises lahingus kaks vaenujalal olnud vürsti ja seejärel saabunud kahe maa vahele rahu. Ka räägitakse rahvasuus võõramaisest valitsejast Meryst ja tema naisest Meritsast.

Miorys on kolm keskkooli ja spordikool. Ilmub ajaleht Мёрскія навіны. Kultuurimaja, raamatukogu, rajooni koduloomuuseum.

Linna järgi on nime saanud Darriwili lademe Miorõ kihistu.^[3]

Ajalugu

Mioryt on esimest korda mainitud aastal 1514. Aastal 1621 lasi piirkonna omanik Mirski ehitada kiriku, aga aastal 1644 rajati sinna õigeusu klooster. Aastal 1690 lasi piirkonna omanik M. Mirski selle ida katoliku kirikule üle anda. Połacki Simeon jättis oma testamendis osa oma rahast sellele kloostrile. Peale Mirskite on Miory omanikeks olnud veel Perasvet-Sołtanyd, Belikovitšid, Clodtid, Zenowiczid, Puciatad.

Poola III jagamisel sattus Miory Venemaa koosseisu. Asulast sai alev. Miory elanikud osalesid jaanuariülestõusus. Aastal 1866 rajati seoses venestamisega Mioryssse vene kool. Aastal 1907 ehitati Miory katoliku kirik. Aastast 1921 oli Miory Poola koosseisus. Aastal 1930 hakkas läbi Miory kulgema Varapajeva–Druja raudteeliin. 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linn aastast 1972.