Muhammad Ali Jinnah
| Quaid-e-Azam Baba-i-Qaum Muhammad Ali Jinnah محمد علی جناح | |
|---|---|
 Muhammad Ali Jinnah (1945) | |
| 1. Pakistani kindralkuberner | |
|
Ametiaeg 14. august 1947 – 11. september 1948 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | Khawaja Nazimuddin |
| Pakistani põhiseadusassamblee spiiker | |
|
Ametiaeg 11. august 1947 – 11. september 1948 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | Maulvi Tamizuddin Khan |
| Pakistani põhiseadusassamblee president | |
|
Ametiaeg 11. august 1947 – 11. september 1948 | |
| Eelnev | Ametikoht loodi |
| Järgnev | Ametikoht kaotati |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Mohammedali Jinnahbhai |
| Sünniaeg |
25. detsember 1876 Karachi, Bombay provints, Briti India (tänapäeva Sindhi provints, Pakistan) |
| Surmaaeg |
11. september 1948 (71-aastasena) Karachi, Föderaalne Pealinna Territoorium, Pakistani dominioon (tänapäeva Sindhi provints, Pakistan) |
| Erakond | Muslimiliiga (1947–1948) |
| Abikaasa |
Emibai Jinnah (1892–1893) Rattanbai Jinnah (1918–1929) |
| Lapsed | Dina Wadia |
| Sugulased | Vaata Jinnah' suguvõsa |
| Elukoht | Matmispaik: Mazar-e-Quaid |
| Alma mater | Lincoln's Inn |
| Autogramm |
 |
Muhammad Ali Jinnah (sündinud Mahomedali Jinnahbhai; 25. detsember 1876 – 11. september 1948) oli advokaat ja poliitik, Pakistani riigi rajaja. Jinnah oli aastast 1913 kuni Pakistani iseseisvumiseni 14. augustil 1947 Muslimiliiga juht, pärast seda kuni surmani Pakistani kindralkuberner. Pakistanis kutsutakse teda nimedega Quaid-i-Azam (Suur Juht) ja Baba-i-Qaum (Riigi Isa). Tema sünniaastapäev on Pakistanis riigipüha.
Jinnah sündis Waziri häärberis Karachis ning õppis Londonis Lincoln's Innis vandeadvokaadiks. Briti Indiasse naasnult töötas ta Bombay Kõrgemas Kohtus ning hakkas tegelema poliitikaga; hiljem sai poliitikast tema põhitöö. Jinnah tõusis erakonnas India Rahvuskongress kõrgele kohale 20. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul. Enda poliitikukarjääri algusaastatel pooldas ta hindu–moslemi-ühtsust ning aitas kujundada 1916. aastal Rahvuskongressi ja Muslimiliiga (millest viimases ta oli samuti prominentsele kohale tõusnud) sõlmitud Luckow' pakti. Jinnah'st sai India Isevalitsemise liikumise võtmeisik ning ta esitas 14-osalise põhiseadusreformi kava, mille eesmärgiks oli kohalike moslemite õiguseid kaitsta. Aastal 1920 astus ta Rahvuskongressist välja, kuna partei otsustas hakata järgima satyagraha kampaaniat, Jinnah nimetas seda poliitiliseks anarhismiks.
Aastaks 1940 oli Jinnah jõudnud veendumusele, et Hindustani poolsaare moslemitele on vaja enda riiki, kuna hindu-moslemi riigis võivad nad tõrjutud vähemuse rolli sattuda. Samal aastal võttis Jinnah'i juhitud Muslimiliiga vastu Lahore resolutsiooni, millega nõuti ametlikult eraldi riiki. Teise maailmasõja ajal kogus Muslimiliiga kõvasti toetust, Rahvuskongressi juhid vangistati; pärast sõda toimunud valimistel võideti moslemite mandaatidest lõviosa. Muslimiliiga ja Rahvuskongress ei suutnud poolsaare võimu jagamises kokkuleppele jõuda ning lõpuks jõuti konsensusele, et on vaja peamiselt hindude riiki (Indiat) ja eraldi moslemienamusega riiki (Pakistan).
Esimese Pakistani kindralkubernerina olid tema põhilised ülesanded uue riigi valitsuse ja poliitika kujundamine ning miljonite moslemitest pagulaste aitamine. Pagulased olid äsjatekkinud Indiast üle piiri Pakistani põgenenud, Jinnah rajas mitmeid pagulaslaagreid. Jinnah suri 71-aastaselt septembris 1948, vaid aasta pärast Pakistani iseseisvumist. Ta jättis endast pakistanlastele sügavalt lugupeetud pärandi, tema järgi on üle maailma nimetatud loendamatuid tänavaid ja asulaid. Tema nime kannavad mitmed Pakistani ülikoolid ja hooned. Tema elulookirjaniku Stanley Wolperti sõnul on ta Pakistani ajaloo suurim juht.
| Eelnev Louis Mountbatten, esimene Birma krahv Mountbatten (India asevalitseja) |
Pakistani kindralkuberner 1947–1948 |
Järgnev Khawaja Nazimuddin |