Mine sisu juurde

Nadar

Allikas: Vikipeedia
Nadar
Sünniaeg 6. aprill 1820 (204-aastane)
Surmaaeg avenue Franklin-D.-Roosevelt
Amet fotograaf, karikaturist, kirjanik, ajakirjanik
Lapsed Paul Nadar
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon; 6. aprill 1820 Pariis – 21. märts 1910 Pariis) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Mõnikord on teda kirjanduses mainitud nime Gaspard Mix Tournachoni all.

Lapsepõlv

[muuda | muuda lähteteksti]

Gaspard-Félix Tournachon sündis Pariisis liberaalsete vaadetega trükkali peres. Tema noorem vend oli portreekunstnik Adrien Tournachon.

Ta kasvas üles romantismi tormilises vaimus ning puutus juba väikesest peale kokku kõige radikaalsemate uute poliitiliste, kirjanduslike ja teaduslike ideedega ning huvitus neist; need kujundasid tema loomingulist isiksust.[1]

Noor Nadar

[muuda | muuda lähteteksti]

Nadar sai tavalise keskklassi hariduse. Kooli lõpetamise järel läks ta õppima arstiteadust, kuid lahkus koolist õige pea. Elutee viis ta ajakirjanduse juurde. Esmalt asus ta kirjutama teatriarvustusi, seejärel juba kirjanduslikke palasid. Kuigi tema edusamme jälgides tundus paljudele ilmne, et kirjandus on G.-F. Tournachoni õige valik, astus ta 1848. aastal vabatahtlikuna Poola vabadusliikumisse. See periood lõppes ootamatult vangistamisega ja ta saadeti tagasi Pariisi.[1]

Tee fotograafia juurde

[muuda | muuda lähteteksti]
Autoportree

Poolast tagasi saadetud Nadar leidis seejärel tööd illustreeritud ajakirjandusväljaannetes. Ta lõi tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest satiiriväljaannete jaoks karikatuure ja koomikseid. Tema illustreeritud ajakirjandusväljaannetes töötamise perioodi kulminatsiooniks sai 300-osaline "Nadari Pantheon", kus kujutati litograafilise meetodiga Prantsuse intelligentsi. Kuigi see sari ei kujunenud majanduslikus mõttes kuigi edukaks, tegi see Nadari kuulsaks. Töö Pantheonis kujutatute fotodega karikatuuride loomiseks tekitas Gaspard-Félix Tournachonis sügava huvi fotograafia vastu.[1]

See huvi sai suurema hoo, kui 1854. aasta alguses soovitas Nadari üks pankurist sõber rajada Nadaril portreefotoäri, mida ta lubas rahaliselt toetada – portreefotode valmistamist peeti tollal väga tulusaks sissetulekuallikaks. Kuna Nadar oli juba hõivatud karikaturistitööga, veenis ta oma nooremat venda Adrieni, kes alatasa abirahast elas, et too oleks äri peaorganisaator. Kui Nadar oli kinni maksnud Adrieni fotokoolituse Gustave Le Gray juures, hülgas noorem vend Nadari ja avas oma ateljee. Samal ajal võttis fotograafiatunde ka Nadar, võib-olla selleks, et ühineda oma vennaga. Arvatakse, et esmalt võis ta seda pidada lihtsaks meetodiks karikatuuride visandamise kiirendamiseks. Peagi ehitas ta oma koju aadressil 113 rue Saint-Lazare pimiku ning tegi fotograafiakatsetusi oma sõprade ja külaliste peal.[1][2]

Muutused eraelus

[muuda | muuda lähteteksti]

Nadar abiellus 1854. aastal, poeg Paul Nadar sündis 1856. aastal. Paul Nadar astus isa jälgedes ning oli samuti eksperimenteerija – ta patenteeris paigalseisvate piltide animeerimise projektsioonisüsteemi ning temast sai 1893. aastal Eastman Kodaki agent Prantsusmaal.[3]

Mured ja kohtulahing vennaga

[muuda | muuda lähteteksti]

Septembris 1854 veenis Nadari vend Adrien, kes küll oli hea käega fotograaf (nt skulptor Emile Blavieri portree autor), kuid distsiplineerimatu ja hooletu, end majanduslikust raskusest välja aitama. Tegelikult oli värskelt abiellunud Nadar ise samuti võlgades, kuid investeeris 6000 franki oma naise kaasavarast, et päästa äri, mille vend ilma temata oli loonud ja ka põhja lasknud. Nadar on öelnud, et ta andis sellele ärile kõik: töö, raha, tutvused ja oma pseudonüümi.[2]

Kõigest sellest oli kasu – pea üleöö muutis Nadar Adrieni vinduva äri tulutoovaks ettevõtteks ning jäi seda juhtima 16. jaanuarini 1855, mil vennad läksid tülli. Adrien jätkas nime Nadar jeune (Nadar Noorem) kasutamist, kuigi Gaspard-Félix Tournachon väitis, et nime, mille tema on teinud kuulsaks, on õigus vaid tal endal kasutada. Rohkem kui aasta hiljem, mil oli selge, et asjatud läbirääkimised vennaga nime kasutamise ainuõiguse taotlemiseks ei too kasu, viis Nadar asja kohtusse. Sai alguse kolme aasta pikkune rivaalitsemisperiood, kuni 1859. aasta juunis Nadar viimase kohtulahingu võitis, mille järel ei saanud laostunud Adrieni enam rivaaliks pidada. Noorem vend sõltus venna almustest ja jäi elu lõpuni tema varju. Sel pingelisel ajal pildistas Nadar hubases ja rahulikus kodukeskkonnas rue Saint-Lazare'l mitmed oma parimatest teostest.[2]

Kodumugavusest meelelahutuspiirkonna keskmesse

[muuda | muuda lähteteksti]

Õdusa koduateljee vahetas Nadar 1860. aastal hiiglasliku ateljee vastu, mis asus aadressil Boulevard de Capucines 35. Varem oli seda ateljeed üürinud tema sõber Gustave Le Gray ning ka Louis-Auguste ja Auguste-Rosalie Bisson. Rent, mida G.-F. Tournachon maksma pidi, oli väga kõrge. Ateljee ümberehitamine osutus samuti väga kalliks, kuid oli seda väärt – maja nr 35 ehtiv erkpunane Nadari signatuur söövitas Nadari ja tema ateljee inimestele mällu. Ta jätkas oma kirjanikest ja kunstnikest klientide võõrustamist, täitis ateljee maalide ja skulptuuridega, kuid jäi sealjuures siiski tõsiseks, tööle pühendunud fotograafiks.[1][2]

Kuna ateljee asus linna keskel ja paistis nii imposantselt silma, hakkasid seda õige pea prantsuse vaimueliidi kõrval külastama ka mitmed väikekodanlased. Kui varem oli Nadar ise kõik fotod pildistanud, siis nüüd jättis ta pildistamise enamjaolt oma palgatöölistele ja lõpuks poeg Pauli kätesse. Loomulikult oli siin ka erandeid – eriti silmapaistavaid isikuid pildistas ta ise, nii on sündinud kirjanik George Sandi, Sarah Bernhardti ja teiste ateljeed külastanud kuulsuste fotod.[2]

Nadar ja aerofotod

[muuda | muuda lähteteksti]

Nadar oli vaimustuses õhuliikluse arendamisest ja nii sai 28. juulil 1858 temast esimene fotograaf, kes pildistas Pariisi taevalaotusse tõusva kuumaõhupalli Le Géant korvist, mille ehitamist ta oli ise finantseerinud. Tegu oli suurima õhupalliga, mis kunagi ehitatud. Õhupalliga juhtus teisel reisil aga õnnetus ja rohkem sellega lennata ei saanud. Tagasilöögist hoolimata oli tema tegevus otsustava tähtsusega õhuposti (posti toimetamine kuumaõhupallide abil) loomisel, mis võimaldas Prantsuse valitsusel Saksa blokaadis viibiva Pariisiga Prantsuse-Preisi sõja ajal 1870. aastal ühendust pidada.[1][2][4]

Nadar pärast Prantsuse-Preisi sõda

[muuda | muuda lähteteksti]

1870. aasta sõjaline konflikt laostas Nadari rahaliselt. 1873. aastaks oli ta enam-vähem pensionile jäänud ning 1874. aastal sai rue d'Anjoul asunud ateljee juhatajaks tema poeg Paul. Nadar jätkas elu lõpuni pildistamist ja kirjutamist, kusjuures valmis tema värvikas ning mitmeköiteline memuaarikogu.[1][2][3]

Vahetult enne ateljee üleandmist pojale üüris Nadar oma ateljee välja ühele kunstnikegrupile (Sociètè Anonyme des Artistes Peintres, Sculpteurs, Graveurs, etc), kes soovisid korraldada näitust, kuid ei olnud saanud selleks valitsuse luba. Tegu ei olnud aga suvalise kunstnikegrupiga, vaid tänu Nadari ateljeele sai võimalikuks kunstiajaloos oluline sündmus – esimene impressionistide näitus aprillis 1874. Näitusel võis näha Paul Cézanne'i, Edgar Degas', Claude Monet', Berthe Morisot', Camille Pissarro, Pierre-Auguste Renoiri ja Alfred Sisley teoseid.[2][5]

Nadari viimane oluline panus fotograafiasse

[muuda | muuda lähteteksti]

Kuigi Nadari pensionile jäämine ei olnud päris lõplik, kuna ta jäi juhtima ateljeed Marseilles 1890. aastateni, peetakse tema viimaseks „suureks teoks“ fotograafias maailma ajaloo esimest fotointervjuud 1886. aastal. Nadari ja tema poja Pauli vahelised suhted olid alati olnud ebastabiilsed. Nad olid aasta varem lõplikult tülli pööranud, kuid intervjuu võtsid siiski ette koos. Nadar intervjueeris ning Paul pildistas 101-aastast keemikut ja värviteoreetikut Michel-Eugéne Chevreuli. Usutakse, et see intervjuu kuulutas ette fotoajakirjanduse tulevikku.[3]

Galerii

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Profile: „Nadar“ Masters of Photography, 24.04.2010.
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Heilbrunn Timeline of Art History: „Nadar (1820–1910)" The Metropolitan Museum of Art, 26.04.2010.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 Artists: „Paul Nadar“ The Getty, 26.04.2010.
  4. ↑ Events day-by-day. 28 July. „Today's Events“ Writers Dreamtools, 26.04.2010.
  5. ↑ When Impressionism Was A Diry Word: „About Impressionism“, Education at the Getty, The Getty, 27.04.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Nadar&oldid=6288343"