Nagoya protokoll
Nagoya protokoll (inglise Nagoya Protocol) on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise rahvusvaheline leping.
Nagoya protokoll võeti konventsiooniosaliste poolt vastu 29. oktoobril 2010 Jaapanis Nagoyas.
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on kolm peamist eesmärki:
- bioloogilise mitmekesisuse kaitse,
- bioloogilise mitmekesisuse komponentide säästev kasutamine,
- geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine.
Tulenevalt Nagoya protokollist on Euroopa Liidu Parlament ja Nõukogu vastu võtnud määruse geneetilistele ressurssidele juurdepääsu ja nende kasutamisest saadava tulu õiglase ja erapooletu jaotamise Nagoya protokollist tulenevate kasutajate jaoks ette nähtud vastavusmeetmete kohta liidus. Selle eesmärk tagada, et Euroopa Liidus kasutatavad geneetilised ressursid ja nendega seotud traditsioonilised teadmised oleks omandatud päritoluriigist õiguspäraselt.[1]
Geneetiliste ressursside ja/või nendega seotud traditsiooniliste teadmiste kasutajad, kes teevad teadus- ja arendustööd, peavad esitama hoolsuskohustuse deklaratsiooni näitamaks, et geneetilised ressursid ja/või nendega seotud traditsioonilised teadmised on omandatud päritoluriigist kooskõlas päritoluriigi seadusandlusega.
Eestis reguleerib Nagoya protokollist tulenevaid piiranguid Looduskaitseseaduse muutmise seadus (Nagoya protokolli rakendamine), mis võeti Riigikogus vastu 19. juunil 2017.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Nagoya protokoll Keskkonnaministeerium
- Nagoya protokollist tulenevate nõuete selgitus Eesti Teadusagentuur