Naisipäiv
Rahvidõvaihõlist naisipäivä tähüstedäs egä aastaga 8. urbõkuu pääväl.
Naisipäiv om ÜRO tähtpäivi nimistün ja taa om tunnõt mitmõl puul üle ilma. Taal pääväl kõrraldõdas vägivallavastatsit üritüisi ja kõnõldas naisi murrist ja hätist.
Päävä tähüstämise algust om köüdet 1848. aastaga ümbrekõrralduisiga Ameeriga Ütisriigen, ku naasõq saiq mitmit õiguisi ja vabahuisi.
Naisipäiv olľ väega tähtsä pühä Nõvvokogoliidon. Taad tähüstedi sääl ku riiklist tähtpäivä.
Eestin ja palľodõn muin main jäi päält Nõvvokogo võõrvõimo lõppu naisipääväle mano Nõvvokogo pühä mekk. Naisipäivä es tahedaq inämb nii tähtsäs pitäq ja taa asõmal naati inämb tähüstämä immipäivä.
Eestin olľ naisipäiv viimäte riigipühä 1990. aastagal.
Riigikogo tougaś 23. rehekuu pääväl 2001 napi helleinämbüsega tagasi opositsiooniparteie ettepanõgi kuulutaq 8. urbõkuu päiv jälq riigipühäs.
Ku 1990. aastil suhtuti naisipäivä sakõstõ naaru ja halvaspandmisõga, sis jo kümnendi lõpun muutu päiv jälq tähtsämbäs. Jälq naati sõbrolõ ja tüüseldsiliisile naisipääväs lille viimä sakõstõ ka üten midägi pidoligumbat ette võtma.