Nikolai Tokarev
_(2022-02-02).jpg?lang=et)
Nikolai Petrovitš Tokarev (Николай Петрович Токарев, sündinud 20. detsembril 1950. aastal Karagandas) on vene ärimees ja oligarh, Transnefti president, FSB kindralmajor (erus)[1].
Elukäik ja tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1973. aastal Karaganda Polütehnilise Instituudi kaevandamise elektrifitseerimine ja automatiseerimine erialal. Juba üliõpilaspäevil asus koostööle KGG-ga.[2] Edasi töötas "mäetööstusettevõtetes", kus jälgis inimeste nõukogudevastaseid meeleolusid ja riigisaladuste hoidmist.[2] 1978. aastal astus F. E. Dzeržinski nimelisse KGB Kõrgemasse Kooli kaheksandasse teaduskonda kaheaastasele kursusele, oli kursusevanem. Seejärel asus KGB ohvitserina tööle KGB esimesse osakonda (välisluure). 1980. aastate algul saadeti KGB Dresdeni residentuuri, kus major Tokarev jagas töökabinetti KGB kapten Sergei Tšemezoviga. Dresdeni KGB residentuuris tutvus ta ka hiljem Venemaa presidendiks saanud Vladimir Putiniga.[3] Pärast Berliini müüri langemist töötas ühe aasta (1990–1991) KGB Berliini residentuuri inspektsiooni osakonnas – "jälgis töötajate välimust".[2]
1993–1996 oli ta Venemaa riikliku Sberbanki tütarettevõtte Russian-German Leasing Company välissuhete osakonna juhataja.[4]
1996–1999 Venemaa Föderatsiooni presidendi kantselei välismaal asuva riikliku kinnisvarahalduse peadirektori asetäitja (UGP "Goszagransobenstvo"). Meedia seostas ülemineku kantseleisse Putini patronaažiga, kes oli tol ajal presidendi asetäitja.[4]
1999–2000 Transnefti turvateenistuse ülem ja asepresident.
2000–2007 riigiettevõtte Zarubežneft peadirektor.
Alates 2007. aastast on ta Transnefti president.[5]
Sanktsioonid
[muuda | muuda lähteteksti]28. veebruaril 2022 kehtestas Euroopa Liit talle seoses Venemaa kallatungiga Ukrainale viisa- ja majandussanktsioonid. Tema Euroopa Liidu riikides olev vara külmutati.[6]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Abikaasa Galina Tokareva omab suurt kinnisvara Akulinino külas, kus asuvad Vladimir Jakunini, Sergei Tšemezovi, Arkadi Rotenbergi ja teiste Vladimir Putini siseringist pärit tippametnike ja ärimeeste lossid ja valdused.[7] Tütar Maia Bolotova on farmaatsiaettevõtte Pharmeco ja Irwin 2 omanik. Lisaks kuulub talle ettevõte, mis haldab eliitkuurorti Horvaatias.[8]
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Osales 2017. aastal koos president Putini ja endise töökaaslase Tšemezoviga oma endise ülemuse Lazar Matvejevi juubelil.[9]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Елена Мазнева, Вера Сурженко (9. oktoober 2007). "Трубу отдадут Токареву". Vedomosti. Vaadatud 9.12.2016.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 https://www.vedomosti.ru/library/articles/2013/02/11/revizor_iz_razvedochnoj_partii
- ↑ https://palace.navalny.com/
- ↑ 4,0 4,1 https://www.kommersant.ru/doc/812867
- ↑ https://ria.ru/20150427/1061235178.html
- ↑ https://epl.delfi.ee/artikkel/96048091/putini-oligarhid-pankurid-propagandistid-sanktsioonide-all-euroopa-liit-kirjeldab-detailides-kuidas-nad-ukraina-soda-toetasid
- ↑ https://www.vedomosti.ru/newspaper/articles/2013/07/01/na-beregah-zlodejki
- ↑ https://meduza.io/feature/2016/09/27/ochen-bogatyy-zyat
- ↑ "Putin visits his former KGB boss on his 90th birthday (VIDEO)". RT. 8. mai 2017. Vaadatud 28.09.2018.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Jessica Bachman. Transneft boss - from KGB to oil diplomat. Reuters, 14. september 2010 (inglise keeles)