Mine sisu juurde

Norbert Lammert

Allikas: Vikipeedia
Norbert Lammert (2014)

Norbert Lammert (sündinud 16. novembril 1948 Bochumis) on Saksa poliitik (CDU). Alates 2005. aastast on ta Saksamaa Bundestagi president. 2002. aastast oli ta Bundestagi asepresident ning 1989–1998 parlamentaarne riigisekretär (Eestis võrreldav kantsleri funktsiooniga ministeeriumis).

Lammert sündis pagarimeister Ferdinandi ja tema abikaasa Hildegard Lammerti peres esimese lapsena seitsmest. Ta sündis 1948. aastal Bochumis ning käis 1959–1967 Bochumi am Ostringi humanistliku ja vanade keelte kallakuga gümnaasiumis. Abituuriumile järgnes 1967–1969 ajateenistus suurtükiväeosas Ahlenis ja Dülmenis. 1969–1972 õppis ta Bochumi Ruhri Ülikoolis poliitikateadust, sotsioloogiat, uuemat ajalugu ning sotsiaalökonoomikat ning ühe semestri ka Oxfordi Ülikoolis (1971); lõpetades1972 diplomeeritud sotsiaalteadlasena. 1975 kaitses ta Bochumi Ruhri Ülikooli sotsiaalteaduskonnas väitekirja regionaalsete ja mitteregionaalsete organisatsioonistruktuuride tähendusest poliitiliste parteide tahte kujunemise protsessis madalamal organisatsioonilisel tasandil ning ta sai sotsiaalteaduste doktoriks (Dr. rer. soc.).

Teenistuskäik parteis

[muuda | muuda lähteteksti]

Lammert astus 1964 noorteorganisatsiooni Junge Union ning sai 1966 Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) liikmeks. 1975 valiti ta Bochumi linnavolikogusse ja oli selle liige kuni 1980. aastani. Peale selle oli ta 1978–1984 Junge Union Westfaleni-Lippe maakonna organisatsiooni esimehe asetäitja. 1986–2008 oli ta CDU Nordrhein-Westfaleni liidumaa organisatsiooni juhatuse liige, olles samal perioodil ühtlasi CDU Ruhri piirkonna organisatsiooni esimees, mille auesimees ta tänapäeval on. Lammert on CDU presiidiumi liige.

Tegevus parlamendiliikmena

[muuda | muuda lähteteksti]

Alates 1980. aastast on Lammert Saksamaa Bundestagi liige. Siin oli ta 1983–1989 valimiskontrolli, immuniteedi ja kodukorra komisjoni aseesimees. 1996–2006 oli ta Bundestagi CDU/CSU fraktsiooni Nordrhein-Westfaleni liidumaa saadikuterühma esimees ning 1998–2002 CDU/CSU fraktsiooni kultuuri- ja meediapoliitika kõneisik. 17. oktoobril 2002 valiti Lammert Saksamaa Bundestagi üheks asepresidendiks. Pärast 18. septembri 2005. aasta Bundestagi valimisi seadis CDU/CSU fraktsioon 11. oktoobril 2005 ta ühehäälselt üles Bundestagi presidendi kandidaadiks. Saksamaa Bundestagi 16. koosseisu asutaval istungjärgul 18. oktoobril 2005 valiti Lammert esimeses valimisvoorus 564 häälega 606-st (vastab 93,1%-le kehtivatest häältest) Bundestagi presidendiks. See on esmakordselt Bundestagi presidendiks valitute hulgast parim valimistulemus. Saksamaa Bundestagi 17. koosseisu asutaval istungjärgul 27. oktoobril 2009 kinnitati Lammert ametisse 522 häälega 617-st kehtivast häälest (84,6%), taas kord esimeses valimisvoorus. Lammert pääses Saksamaa Bundestagi alati Nordrhein-Westfaleni liidumaa nimekirja koosseisus. 2013. aastal kandideeris ta uuesti parlamenti. Ka seekord kinnitati ta Saksamaa Bundestagi 18. koosseisu asutaval istungjärgul 22. oktoobril 2013 Bundestagi presidendi ametisse 591 häälega 625-st kehtivast häälest. Seekordse 94,6% osakaaluga kehtivatest häältest suutis ta oma 2005. aasta tulemust veelgi parandada. Lammert on esimene Bundestagi president, kes on juba kolm korda juhtinud liidupresidendi valimiskogu (Bundesversammlung – 2009, 2010 ja 2012).

Riigiametid

[muuda | muuda lähteteksti]

21. aprillil 1989 kutsuti Lammert Saksamaa kantsleri Helmut Kohli valitsusse kui Saksamaa Föderaalse Haridus- ja Teadusministeeriumi parlamentaarne riigisekretär. Pärast 1994. aasta Bundestagi valimisi asus ta 17. novembril 1994 samas funktsioonis tööle Saksamaa Föderaalse Majandusministeeriumi juures. Muu hulgas oli ta tegev Saksamaa föderaalvalitsuse lennundus- ja kosmosetööstuse koordinaatorina. Selle valdkonna eest jäi ta vastutavaks ka pärast siirdumist Transpordiministeeriumisse 1997. aasta mai keskel. Pärast 1998. aasta Bundestagi valimisi lahkus Lammert 26. oktoobril Saksamaa föderaalvalitsusest.

Norbert Lammert on katoliiklane, 1971 abiellus ta oma abikaasa Gertrudiga, kellega tal on neli last; nad elavad Berliinis ja Bochumis.