Ohvitser

Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.

Eesti ohvitserid

Ohvitser on sõjaväejuht, kes on omandanud vastava ettevalmistuse ja kellele peamiselt tugineb Vabariigi iseseisvuse, sõltumatuse ja julgeoleku ning Vabariigi kehtiva seadusliku korra kaitse teostamine, milleks tema on kohustatud igal silmapilgul valmis olema oma elu ohverdama.

Ohvitseride ametikohad on sõjaväelist kõrgharidust või kõrgharidust ja sõjalist väljaõpet nõudvad sõjaväelise auastmega ametikohad. Ohvitseride ametikohad jagunevad vastavalt haridusele ja ülesannetele:

1) riviohvitserid – juhivad allüksusi ja üksusi või teenivad staapides; omavad ohvitseri sõjaväelist kõrgharidust.

2) erialaohvitserid – konkreetse valdkonna spetsialist (näiteks arst, tehnik); vastaval erialal tsiviilkõrgharidus ja kursustel omandatud ohvitseri baasteadmised.

Ohvitseride põhiametikohad Eesti kaitseväes

1) kindrali auastmega ametikoht – kaitseväe ülemjuhataja ametikoht;

2) kindralleitnandi auastmega ametikoht – kaitseväe juhataja ametikoht;

3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht;

4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülema ametikoht   ;

5) koloneli auastmega ametikoht – brigaadi (varem rahuaja kaitseringkonna) ülema ametikoht;

6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht – pataljoniülema ametikoht;

7) majori auastmega ametikoht – staabiohvitseri ametikoht;

8) kapteni auastmega ametikoht – kompaniiülema ametikoht;

9) leitnandi auastmega ametikoht – rühmaülema ametikoht.

Ohvitseride auastmed jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemate ohvitseride auastmeteks.

Nooremohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:

1) maa- ja õhuväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, kapten;

2) mereväes – lipnik, nooremleitnant, leitnant, vanemleitnant.

Vanemohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:

1) maa- ja õhuväes – major, kolonelleitnant, kolonel;

2) mereväes – kaptenmajor, kaptenleitnant, mereväekapten.

Kõrgemate ohvitseride auastmed on ülenevas järjestuses:

1) maa- ja õhuväes – brigaadikindral, kindralmajor, kindralleitnant, kindral;

2) mereväes – kommodoor, kontradmiral, viitseadmiral, admiral.

Kaitseväeteenistuse seadus § 22.§ 30.

Vaata ka

• Kaadriohvitser
• Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend
• Kindral
• Allohvitser
• Sõdur
• Ohvitseridekogu
• Ohvitseri asetäitja

Kirjandus

• J. Sepp. Ohvitser. Tallinn, J. Pals, 1933.
• Kui ohvitser võtab naist. Esmaspäev, 8. jaanuar 1934, nr. 2, lk. 5.
• Kuidas elab Eesti ohvitser. Uus Eesti, 27. september 1935, nr. 10, lk. 10.

Välislingid

• Eesti ohvitserid 1918–1940
  • Ohvitseride andmekogu
• Eesti Kaitseväe õlakud
• Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused
• Ohvitserimõõga kandmine ja käsitsemine. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR.
• Ohvitseri koduleht