Olga Lauristin
Olga Lauristin (sündinud Olga Künnapuu; 28. aprillil 1903 Kolga vald – 25. juuni 2005) oli eesti kommunist.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Isa Anton Künnapuu oli Kolga vallas koolijuhataja.
Astus 1920. aastal Eestimaa Töörahva Parteisse. Sellest ajast arvestatakse tema kuulumist Nõukogude Liidu Kommunistlikku parteisse (NLKP). 1923. aasta Tallinna linnavolinike valimisel valiti ta Tallinna linnavolinikuks Töörahva Ühise Väerinna nimekirjast.[1]
Mõisteti 149 protsessil (10.–27. november 1924) eluks ajaks sunnitööle. Vabanes 1938. aasta amnestiaseadusega.[viide?]
Aastal 1940 töötas ta Rahva Hääle toimetuses ja Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee naistööinstruktorina, 1941 Eesti NSV Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsuse ülemana. Sel ametikohal andis ta korralduse tuhandete okupatsioonivõimudele sobimatute eestikeelsete raamatute hävitamiseks.[2]
Aastatel 1941–1944 töötas ta Üleliidulises Raadios ja Võõrkeelse Kirjanduse Kirjastuses eesti toimetuse juhatajana. Aastatel 1944–1947 oli ta Eesti NSV sotsiaalkindlustuse minister ja 1947–1951 Eesti NSV kinematograafia minister.
Küüditatute Valve Kivi, Elvi Sukku ja Ella Gitali ütluste kohaselt osales ta märtsiküüditamise läbiviimises Hiiumaal.[3][4].[5] Olga Lauristini tütar Marju Lauristin on enda sõnul pöördunud Kaitsepolitsei poole palvega uurida tema ema võimalikku osalust küüditamises ning "sai eitava vastuse".[4] Olga Lauristini tegevust märtsiküüditamise ajal tema elu jooksul kriminaalkorras ei uuritud.[viide?]
Seoses abikaasa Hendrik Alliku arreteerimisega heideti ta 1952. aastal NLKP-st välja; 1953. aastal liikmesus taastati.
Aastatel 1956–1961 oli ta Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu Presiidiumi esimees ja 1961–1989 Rahufondi Eesti osakonna esimees. 1983. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu autasustas aukirjaga, "Kauaaegse viljaka töö eest rahvastevahelise sõpruse arendamisel ja tugevdamisel" Lauristin, Olga Antoni t., Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse liiget.[6]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Oli aastatel 1939–1941 (kuni abikaasa hukkumiseni) abielus Johannes Lauristiniga. Nende tütar on poliitik, sotsioloog ja ajakirjandusteadlane Marju Lauristin. Aastatel 1945–1989 (kuni abikaasa surmani) oli Olga Lauristin abielus Hendrik Allikuga. Nende poeg on poliitik ja teatritegelane Jaak Allik.[7]
Alates 1997. aastast elas ta Tartus tütretütar Marin Laaki juures.[viide?]
Ta oli Eesti Vasakpartei kõige vanem liige.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna linnawolikogu wolinikkude nimekiri, Riigi Teataja, nr. 50, 11 aprill 1924
- ↑ "Trükitsensuur". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2015. Vaadatud 12. detsembril 2013.
- ↑ ""Siberis käinud hiidlane annaks Merile vabaduse", 10. oktoober 2003". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. mai 2008. Vaadatud 13. oktoobril 2007.
- ↑ 4,0 4,1 "Hiiumaa naine mäletab küüditajate seas Olga Lauristini", Postimees, 21. oktoober 2003
- ↑ "Arnold Meri küüditas Hiiumaalt enamasti lapsi, naisi ja raukasid", Postimees, 8. september 2007[alaline kõdulink]
- ↑ EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 526
- ↑ Urmo Soonvald "Kümme Eesti mõjukamat perekonda" Õhtuleht, 4. november 2006 (vaadatud 3. novembril 2011)