Personaalarvuti
Personaalarvuti (kasutatud on ka nimetust mikroarvuti[viide?]) on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Kasutatakse ka lühendit PC, mis tuleneb ingliskeelsest nimetusest personal computer. Termin võeti laialdaselt kasutusele arvutite Apple II ja IBM PC kohta.
Personaalarvuteid kasutatakse tavaliselt teksti- ja tabeltöötluseks, veebis surfamiseks, mängude mängimiseks, videote ja muusika esitamiseks ning ka paljudeks muudeks tegevusteks.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimest korda kasutati terminit "personaalarvuti" IBM-i valmistatud arvuti IBM 610 AUTO-POINT COMPUTER kohta. Termini tähendus oli mõeldud veidi teisiti: "arvuti, mida saaks kasutada üks inimene (1 Person)."
Personaalarvuti tänapäevane tähendus hakkas välja kujunema alles 1970. aastate keskel nn mikroarvutite, näiteks Altair 8800 tootmisega.
Järgmine samm oli Apple'i loodud mikroarvuti Lisa, mis oli juba varustatud graafilise kasutajaliidesega operatsioonisüsteemiga. Personaalarvutite kasutamise levikut suurendas mudeli Apple II valmistamine.
1981. aastal valmistas IBM seeria IBM PC (IBM 5150), mis on tänapäevaste arvutite esivanem. IBM PC-ga ühilduvad (x86-protsessoritega ehk Intel 8086, Intel 8088, 80286 või 80386 protsessoritega) personaalarvutid said graafilise kasutajaliidese alles 1990. aastal koos Microsoft Windows 3.0 turuletulekuga. Selleks ajaks oli personaalarvutite hind langenud ja võimalused suurenenud ning need arvutid olid juba laiemalt kasutusel. 1990. aastatel sai võimalikuks personaalarvutite ühendamine koht- ja laivõrkudega, kasutades internetiprotokolli. 1990. aastateks oli personaalarvutite jõudlus kasvanud sedavõrd, et need suutsid keskmise töökoormuse juures käigus hoida lihtsamaid taustateenuseid, nagu näiteks veebiservereid.
Põhitüübid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lauaarvuti (desktop computer) on personaalarvuti, mis on ette nähtud töötamiseks kontoris või kodus.
- Nettop on väike, soodne ja ökonoomne lauaarvuti.
- Sülearvuti on mobiilne personaalarvuti, töötab nii aku kui ka võrguvoolu toitel.
- Netbook on väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikese ekraani (7–9 tolli) ja kaua vastupidava akuga.
- Tahvelarvuti (tablet PC) on sülearvuti, millel on puutetundlik ja täispöörlev ekraan.
- Pihuarvuti on väga väike portatiivne personaalarvuti, sageli koos mobiiltelefoni võimalustega.
Komponendid
[muuda | muuda lähteteksti]
Tüüpiline riistvaraline arhitektuur lauaarvuti jaoks:
- Korpus – kast, mille sisse on paigaldatud kõik põhikomponendid. Korpuse sees asuvad omakorda:
- Toiteplokk – seade, mille põhiülesanne on arvuti igat põhielementi elektriga varustada ning elektrivõrgu voolu (230 V või 110 V) arvuti jaoks sobivaks transformeerida (±5, ±12, ±3,3 V). Lisaks osaleb see jahutusprotsessis. Põhiparameeter on võimsus, mis varieerub 120–2000 W.
- Emaplaat – trükkplaat, millega ühendatakse kõik arvuti põhiosad. Emaplaadil paiknevad:
- Protsessor – integraallülitus, mis vastutab aritmeetiliste tehete ja masinkoodi töötlemise eest.
- Muutmälu – arvutimälu liik, mis võimaldab igal ajal kirjutada või lugeda infot konkreetselt aadressilt. See mäluliik on ajutise säilitusmehhanismiga, st pärast voolu välja lülitamist läheb info kaotsi.
- Helikaart – tekitab helisignaale. On olemas kaks põhitüüpi: sisseehitatud või eraldi trükkplaadi peal.
- Videokaart – tekitab ja väljastab videosignaale kuvarile.
- Võrgukaart – võimaldab arvuti ühendamist võrguga.
- Kõvaketas, SSD – põhiandmekandja informatsiooni säilitamiseks. Informatsioon säilitatakse voolust sõltumatult.
- Sisend-väljundseadmed:
- Kuvar – muundab graafikaprotsessori loodud analoog- või digitaalinfo pildiks – kuvaks.
- Klaviatuur – kasutatakse andmete või käskude süsteemi sisestamiseks.
- Arvutihiir – osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. See on ühtlasi lisavõimalus arvutil operatsioonide tegemiseks klaviatuuri abita.
- Disketiseade – magnetiline salvestusseade.
- Optilised sisend-väljundseadmed – võimaldavad salvestada CD-le või DVD-le ja neilt andmeid lugeda.
- Printer – info paberile väljastamiseks.
- Skanner – paberil oleva kujutise digiteerimiseks.
- Kõlarid – muusika ja muude helisignaalide väljastamiseks.
- Mikrofon – muusika ja muude helisignaalide sisestamiseks.
- Mälukaardiluger – mälukaardi andmete lugemiseks ja kirjutamiseks.
- Kiipkaardiluger – kiipkaardi, nt ID-kaardi kasutamiseks.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- MIKE MEYERS.Comptia A+ Certification: EXAM GUIDE SIXTH EDITION.
- http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/
- 15. April 2015, by Chris Bateman, How Toronto invented the PC, then forgot about it. MCM/70, Mers Kutt, CCI Key-Edit 100
| Põhikomponendid |  | |
|---|---|---|
| Sisendseadmed | ||
| Väljundseadmed | ||
| Andmekandjad | ||
| Siinid | ||
| Lisaseadmed | ||