Plekk
Plekk (saksa k Blech) ehk lehtmetall (inglise k sheet metal) on metallist või metallisulamist valtsimistöötlemisel tahvlina või lindina saadud metall-leht. Plekki kasutatakse ehituses ja tarbeesemete tootmiseks.[1]
Vanasti taoti plekk metallitükist välja, tänapäeval saadakse plekki kuum- või külmvaltsimise teel. Kõige rohkem valmistatakse plekki terasest, alumiiniumist, vasest ja mitmesugustest sulamitest.
Paksuse järgi eristatakse paksu (üle 4–6 mm) ja õhukest (02–3,9 mm) plekki. Õhukest plekki paksusega alla 0,2 mm nimetatakse fooliumiks.[2]
Pleki paksuse piirid võivad olenevalt standardist, materjalist ja tehnoloogiast olla ka teistsugused. Terastoodete standardi EVS-EN 10079 kohaselt on õhukese ja paksu pleki paksuse piir 3 mm. Külmvaltsitud ja lõõmutatud õhukese teraspleki paksus võib olla vahemikus 0,08–0,5 mm.
Tüüpilised plekitahvlite formaadid (lehe laius × pikkus):
- 500 mm × 1000 mm
- 1000 mm × 2000 mm
- 1250 mm × 2500 mm
- 1500 mm × 3000 mm
- 2000 mm × 4000 mm
Plekki kaitstakse korrosiooni eest galvaanilise pindamise teel. Nii saadakse näiteks tsinkpindega terasplekki ehk tsinkplekki[1]. Samal eesmärgil kasutatakse teraspleki tinatamist (tinakihiga pindamist), lakkimist ja värvimist.
Tinakihiga pinnatud külmvaltsitud terasplekki nimetatakse valgeplekiks, pinnakatte puudumisel on tegemist mustplekiga.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Sõnaveeb
- ↑ 2,0 2,1 "Jakob Kübarsepp, Priit Kulu. Materjalitehnika seletav sõnaraamat. 2015" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 29. märts 2019. Vaadatud 29. märtsil 2019.