Politsei ja Omakaitse Valitsus

Politsei ja Omakaitse Valitsus

Asutatud	1941
Tegevuse lõpetanud	1942
Eesmärk	sisejulgeoleku tagamine
Peakorter	Tõnismägi
Asukoht	Tõnismägi 9, Tallinn (1941–1942) Pagari tänav 2, Tallinn (1942–1944)
Tegevuspiirkond	Eesti Omavalitsuse territoorium
Juhtkond	Johannes Soodla Eduard Reissaar
Emaorganisatsioon	Saksa Riik Idaalade Riigikomissariaat Eesti kindralkomissariaat Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium

Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus oli Teise maailmasõja ajal Saksamaa okupeeritud Eestis tegutsenud Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi korrakaitsestruktuur.

Politsei ja Omakaitse valitsus asus loomisest kuni 1942. aastani Tallinnas aadressil Tõnismägi 9. 6. veebruaril 1942 viidi asutus endise Eesti Vabariigi Sõjaministeeriumi hoonesse Pagari tänav 2, kus ta tegutses kuni 20. septembrini 1944, mil Omakaitse Peavalitsus lõpetas oma tegevuse Tallinnas ja evakueerus 22. septembril 1944.

1. augustil 1942 muudeti Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsus Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Eesti Politseivalitsuseks eesotsas Politseidirektoriga. Omakaitse malevate ülemad aga allutati piirkondlikele politseiprefektidele.

1. oktoobril 1942 allutati Omakaitse territoriaalsed üksused otse Saksa sõjaväe tagalajulgestusüksusele Saksa 207. julgestusdiviisile ning omakaitse kasarmeeritud üksused Saksa Korrapolitsei komandörile.

1. märtsil 1943 loodi Omakaitsemalevate juhtkond eraldi Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsuseks.

Politsei ja Omakaitse Valitsuse moodustamine

Eesti Omavalitsus hakkas tööle 15. septembril 1941 ja 18. septembril määras Omavalitsuse Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektor Oskar Angelus politsei- ja omakaitse ülemaks Johannes Soodla. Politsei ja omakaitse loomisel püüti võimalikult palju aluseks võtta Eesti Vabariigi politseis kehtinud struktuure. Politsei ja Omakaitse Valitsus sai kindla organisatsioonilise struktuuri 28. oktoobriks 1941.

Politsei ja Omakaitse valitsuse staap
Tegev	1941–1944
Riik	Saksa Riik
Kuuluvus	Idaalade Riigikomissariaat Eesti kindralkomissariaat
Haru	Eesti Omavalitsus
Osa	Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Lahingud	Teine maailmasõda
Ülemad
Praegune ülem	-
Võtmeisikud	kolonel August Ratiste

Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhid:

Johannes Soodla, 18. september 1941 – 4. detsember 1941;

Eduard Reissaar, 4. detsember 1941 – 1944;

• 1. (Üld)osakond, juhataja Teodor Kalberg
  • A-jaoskond (isikkoosseis), juhataja Karl Utsal
  • B-jaoskond (üldine asjaajamine), juhataja J. Kesküla
  • C-jaoskond (kodifitserimine), juhataja J. Jõgevest
  • D-jaoskond (ajalugu, arhiiv), juhataja Hengo Tulnola
• 2. (varustus-) osakond, juhataja kolonelleitnant Paul Hinno
  • A (üld-) jaoskond, juhataja leitnant Alfred Pääbus
  • B (rahalise aruandluse) jaoskond, juhataja vanemleitnant F. Paevere
  • C (intendantuuri-) jaoskond, juhataja kapten Juhan Vint,
  • D (relvastuse ja tehnika) jaoskond, juhataja major Oskar Klement
  • E (sanitaar-) jaoskond, juhataja
• 3. (juhtkonna) osakond, juhataja Jaan Maide; osakonna juhataja asetäitja Evald-Voldemar Saidra
  • A (juhtkonna) jaoskond, juhataja kt leitnant Mihkel Hennoste;
  • B (väljaõppe) jaoskond, juhataja kapten Anton Saluste
  • C (organiseerimise ja isikkoosseisu) jaoskond, juhataja kapten August Kiidla

Poliitilise politsei inspektuur

E. Omavalitsuse sisedir. POV kuuluv Poliitilise politsei inspektuur juhendas prefektuuride koosseisus asuvaid poliitilise politsei üksusi. Igas maakonnas oli üks poliitilise politseivälisosakond, lisaks oli eraldi välisosakond Narvas. Tallinnas ja Harjumaal tegutses Tallinn-Harju poliitiline politsei.

Poliitilise politsei ülem: Roland Lepik (1941); Ain Mere (8. detsember 1941–1943); Ervin Viks (1943–1944) (Jupo ja SD ülem).

• Tallinn-Harju Prefektuuri poliitilise politsei komissar Ervin Viks (29. oktoober 1941–1942). Septembris 1943 kaotati Tallinna-Harju poliitilise politsei referentuur ja selle ülesanded jaotati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD B IV A, B, C, D ja E referentuuride vahel
• Tartu-Valga Prefektuuri linna ja maakonna poliitilise politsei ajutine komissar Elmar Reimo (1. august 1941–);
• Võru Prefektuuri poliitilise politsei komissar Avo Lohuaru;
• Saaremaa Prefektuuri poliitilise politsei komissar H. Zernask;
• Lääne Prefektuur
• Viljandi-Pärnu Prefektuuri poliitilise politsei komissar P. Saar;
• Petseri-Võru Prefektuur
• Viru-Järva Prefektuur
• Narva Prefektuur
• Raudteede Prefektuur.

Kriminaalpolitsei inspektuur

E. Omavalitsuse Sisedir. POV kuuluv Kriminaalpolitsei inspektuur juhendas prefektuuride koosseisus asuvaid kriminaalpolitseiüksusi.

Eesti Omakaitse inspektuur (vaata Omakaitse#Omakaitse 1941–1944),

Omakaitse alluvusse kuulus ka Piiriomakaitse, mille ülem allus nii Eesti Politsei ja Omakaitse Valitsuse juhile, kui ka Saksa Korrapolitsei juhile.

Eesti Välipolitsei osakond

Eesti välispolitsei jagunes territoriaalselt: Tallinna, Harju-Järva, Viru, Tartu, Võru-Valga, Petseri, Pärnu-Viljandi, Saare-Lääne ja Raudtee Prefektuurideks.

Tuletõrje osakond

Kohaliku Õhukaitse osakond

Piirkondlikud prefektuurid

• Tallinn-Harju Prefektuur, ülem kolonel Aleksander Tilgre
  • Tallinna I, II, III, IV ja V jaoskond
  • Rapla Politseijaoskond
  • Paide jaoskond, V. Eelnurm
• Viru Prefektuur, ülem kolonelleitnant Jaan Reio
• Järva prefektuur, ülem H. Kari
• Pärnu Prefektuur, ülem kapten Augustin Orgusaar
• Viljandi Prefektuur, ülem P. Kutsar
• Võru-Valga Prefektuur
• Narva Prefektuur, ülem Ants Mägiso
• Petseri Prefektuur, ülem kapten Anton Saluste
• Saaremaa prefekt E. Hauser, Orissaare jaoskond – komissar J. Vainura.
• Lääne-Saare Prefektuur, prefekt Ervin Soomre, Julius Laas
• Tartu-Valga Prefektuur: prefekt Viktor Roovere (1941–1944); Verner Kulmar, Tartu abiprefekt 1942–1944, prefektuuri komissarid Luts, Saag, Havamaa, Jaanson

Vaata ka Eesti politsei (1918–1940)#Prefektuurid, 1926–1940

1942, Politsei ja Omakaitse Valitsus

Piiriomakaitse

1942. aastal oli moodustati Eesti Omakaitse palgalistest üksustest Piiriomakaitse, Eesti Omavalitsuse Sisedirektor Sisedirektooriumi Politsei ja Omakaitse Valitsuse koosseisus. Enne piiriomakaitse moodustamist, alates 20. novembrist 1941 täitsid Eesti ja NSV Liidu piiri sulgemise ülesandeid piirkondlikud Omakaitsemalevad. Piirkaitse pataljonid moodustati senistest Omakaitse üksikpataljonidest, mis nimetati ümber vastavalt Piiriomakaitse üksikpataljonideks. Piiri kaitseks moodustati Saksa vägede julgestusasutuste poolt Piiri Üksikpataljonidest (I; II ja III Est. Grenzbataillion) ja neist moodustati 39 piirikordonit, kus valvasid palgalistest omakaitselastest moodustatud piiriomakaitse pataljonid.

 Pikemalt artiklis Piiriomakaitse

Tolli-piirikaitse

1942. aasta jaanuaris moodustati Riias Ostlandi Tolli-Piirikaitse (Kommandostelle des Zollgrenzschutzes Ostland) ning 10. aprillil 1942 läksid kõik piirivalve ülesanded Saksa Tolli-piirikaitsele ning nende piirkondlikele keskustele. Tolli-piirikaitse (Zollgrenzschutz) võttis üle ka suurema osa Piiriomakaitse koosseisust. Sellega seoses formeeriti Eestis kolm Tolli-piirikaitse (Estnische Zollgrenzschutz) pataljonid:

• 43. Tollipiirikaitsepataljon Tallinnas, reservkompanii Pärnus, piirkondlik keskus (Zollgrenzschutz Befehlsstelle Reval) Tallinnas;
• 44. Tollipiirikaitsepataljon, Lääne-Eesti saartel. Pataljoni staap ja keskus (Zollgrenzschutz Befehlsstelle Arensburg) asus Kuressaares. Keskusele allusid Tolli-Piirikaitse komissariaadid Kihelkonnal, Orissaares ja Kärdlas, kes omakorda tagasid piirivalve oma piirkonnas.
• 45. Tollipiirikaitsepataljon ja keskus (Zollgrenzschutz Befehlsstelle Dorpat) Tartus.

Kuna tolli-piiripataljonid allusid Saksa Korrapolitseile ning tolli-piiripataljonide numbrid jätkusid sealt, kus politseipataljonide omad lõppesid, siis võidi neid segi ajada ning käsitleda kõiki kui politseipataljone.

Ümberkorralduse käigus saadeti laiali varem paralleelselt ranna- ja piirivalvet teostanud üksused: SD Eesti Abipolitsei kompaniid 1. veebruaril 1942; Rannavalvepostid 1. aprillil 1942 ja Saksa sõjalaevastiku (Saksa Kriegsmarine) Mereväe Rannakaitse rügement 1. mail 1942.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD struktuuri jäid vaid piiripolitsei osakonnad üle Eesti. Neid juhtis nii SD saksa harusse kuuluv A-III osakond, kui ka SD Eesti harusse kuuluv B-I osakond, täpsemalt referentuur I-B "piiripolitsei", mida juhtis major Aleksander Reinhold. Samas aga formeeriti SD juurde eestlastest abipolitsei kompaniisid.

1. märts 1942

1942. aasta kevadel viidi saksa okupatsioonivõimude poolt läbi Eesti aladel sisejulgeolekuasutuste reorganiseerimine – seni POV allunud Eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei baasil loodi vastavalt Suur-Saksamaa korrakaitsestruktuuridega ülesehitusega Julgeolekupolitsei ja SD ühisasutus Eestis Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, milles eestlastega komplekteeritud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Eesti haru, mis de jure allus Eesti Omavalitsusele, de facto aga täitis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD ülema Martin Sandbergeri korraldusi.

Politsei ja Omakaitse Valitsuse koosseisus viidi läbi ümberkorraldused, mille tulemusel seniste osakondade ja inspektuuride asemel olid valitsuse koosseisus ainult osakonnad- jaoskonnad ja Omakaitse tegevust juhendav osakond nimetati 1. osakonnaks.

• 1. (Omakaitse) osakond, juhataja Jaan Maide;
  • A- (juhtimis-) jaoskond, juhataja A. Jaakson, jaoskonna ülema asetäitja Mihkel Hennoste
  • B- (väljaõppe-) jaoskond, juhataja kapten Anton Saluste
  • C- (organiseerimise ja isikkoosseisu) jaoskond, juhataja kapten August Kiidla
• 2. (varustus-) osakond, juhataja kolonelleitnant Paul Hinno
  • A- (üld-) jaoskond, juhataja leitnant Alfred Pääbus
  • B- (rahalise aruandluse) jaoskond, juhataja vanemleitnant F. Paevere
  • C- (intendantuuri-) jaoskond, juhataja kapten Juhan Vint, 5. juunist E. Tohver
  • D- (relvastuse ja tehnika) jaoskond, juhataja major Oskar Klement
  • E- (sanitaar-) jaoskond, juhataja
• 3. (üld-) osakond, juhataja Teodor Kalberg
  • A-jaoskond (isikkoosseis), juhataja Karl Utsal
  • B-jaoskond (üldine asjaajamine), juhataja J. Kesküla
  • C-jaoskond (kodifitserimine), juhataja Juhan Jõgevest
  • D-jaoskond (ajalugu, arhiiv), juhataja Hengo Tulnola

1. august 1942

Eesti Politseivalitsus

Asutatud	1. august 1942
Tegevuse lõpetanud	1944
Peakorter	Tallinn
Emaorganisatsioon	Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium
Allorganisatsioonid	Personali peaosakond Valitsemise peaosakond Välispolitsei peaosakond Omakaitse peaosakond Tuletõrje peaosakond, jt.

1. augustist 1942 reorganiseeriti Politsei ja Omakaitse Valitsus uuesti ning nimetati ümber E. Omavalitsuse Sisedirektooriumi Eesti Politseivalitsuseks (Eesti Politsei Valitsus), mille juht oli Eesti Politseidirektor. Eesti Politseivalitsus jagunes kuueks peaosakonnaks ehk peavalitsuseks.

1. Personali peaosakond,
2. Valitsemise peaosakond,
3. Välispolitsei peaosakond, ülem Ermi Soomet
4. Omakaitse peaosakond, ülem kolonel Arnold Sinka (1943–1944) 1. märtsil 1943 aga loodi eraldiseisev Sisedirektooriumi Omakaitse Peavalitsus.
5. Tuletõrje peaosakond,
6. Eriülesannetega peaosakond.

Eesti Politseivalitsus

Peale Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi sisedirektorile allutatud Omakaitse Peavalitsuse moodustamist 27. märtsist 1944, 18. juulil 1944 avaldati uuendatud ja 1. juulil 1944st jõustunud Eesti välispolitsei organisatsiooni määrus. Eesti välispolitsei tegevust juhtis Eesti Politseidirektor Eesti Omavalitsuse Sisedirektooriumi abidirektori õigustega politsei alal ja Eesti Politseidirektori asutis kandis nimetust Eesti Politseivalitsus.

Eesti Politseivalitsus koosnes 8 osakonnast:

• I. Organisatsioon ja materiaalne õigus,
• II. Personaalasjad ja väljaõpe,
• III. Inspektsioon ja juhtimine,
• IV. Majandus,
• V. Relvastus, side, jõuvankrid
• VI Tuletõrje ja kodanlik õhukaitse,
• VII. Raudteepolitsei,
• VIII. Sanitaar- ja veterinaarala.

Eesti välispolitsei jagunes territoriaalselt: Tallinna, Harju, Järva, Viru, Narva, Tartu, Võru, Valga, Petseri, Pärnu, Viljandi, Saare, Lääne ja Raudtee prefektuuriks.

Tallinna prefektuuri tegevuspiirkond oli Tallinna linn; Tartu prefektuuril – Tartu linn ja Tartumaa; Pärnu prefektuuril – Pärnu linn ja Pärnumaa; Viru prefektuuril – Virumaa, välja arvatud Narva prefektuuri tegevuspiirkonda kuuluv osa, mis määratleti kindlaks erikorraldusega; teistel eelnimetamata prefektuuridel oli tegevuspiirkonnaks samanimeliste maakondade maa-alad; Raudtee prefektuuril – Eesti raudteede all olev maa-ala.

Välislingid

• Omakaitse territorial regiments and commanders on 1. february 1943