Pori

See artikkel räägib linnast Soomes; sette kohta vaata artiklit Muda; küla kohta Eestis vaata artiklit Pori küla

---

Pori
soome Pori
rootsi Björneborg
Pori vapp
Pindala: 859,45 km²
Elanikke: 83 219 (29.02.2024)
Rahvastikutihedus: 96,8 in/km²

Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.

Pori on asutatud 1558. aastal Ulvila linna asemele.

Pori on tuntud Pori Jazzi muusikafestivalide ja liivarandade poolest.

2012. aasta lõpu seisuga on linnas 83 303 elanikku (Soome suuruselt 11. linn).

2010. aastal liideti linnaga Noormarkku vald ja 2015 Lavia vald.

Nimi

Linna nimi Pori tuleneb linna algse rootsikeelse nime Björneborg lõpuosast, hääldades seda soomepäraselt (borg tähendab linna või kindlust). Rootsikeelne nimi Björneborg tähendab karulinna (või karu kindlust) ja linna ladina-kreeka nimi Arctopolis tähendab samuti Karulinna.

Ajalugu

Algusaastad

Pori linna rajas aastal 1558 Soome hertsog Johan, kellest sai hiljem Rootsi kuningas Johan III (soome keeles Juhana III või Juhana-herttua). Tegemist oli keskaegsete Teljä (Kokemäki) ja Ulvila linnade õigusjärglasega. Laevasõit Kokemäenjoki jõel oli maapinna kerkimise tõttu alates 14. sajandist järjest keerulisemaks muutunud ja kuna laevad ei saanud jõge mööda enam sõita, hakkas Kokemäki ja Ulvila tähtsus vähenema. 16. sajandiks oli olukord muutunud nii halvaks, et hertsog Johan otsustas merele lähemale uue sadama- ja turulinna rajada.

Turu vana raekoda ja turuplats 1852. aastast pärineval maalil

Ulvila linnakodanikele anti käsk vastloodud linna rännata ja 1558. aasta 8. märtsil andis Johan Porile linnaõigused, mille tekst sisaldas ka järgmist lõiku: "kuna me oleme näinud, et parim oleks ehitada tugev turulinn mere äärde, ja kuna me ei leia Ulvila kindlustamiseks sobivat kohta, oleme me valinud teise asukoha Poris".

Esialgu oli Pori linnas vaid 300 sunniviisilist elanikku, kes aga panid peagi tähele oma uue asukoha eeliseid, kuna uus koht pakkus muuhulgas võimalus tulutoovaks kauplemiseks. Juba Pori linna ajaloo algusest on laevaehitus seal tähtsat rolli mänginud. Laevu hakati selle jõe ääres ehitama aastal 1572 ja sealne tehas töötas 20. sajandi alguseni. Suurim Poris ehitatud laev oli tõenäoliselt 1583. aastal valminud Porin Kraveli.

Pori linn kuulus Turu ja Pori lääni, mille keskus oli Turu linn.

Isoviha ja Krimmi sõda

Põhjasõja ajal toimunud okupatsiooni ehk Isoviha ajal okupeerisid Venemaa väed Pori linna 1713. aastal. Kaheksa venelaste rügementi veetsid linnas neli kuud 1713. aasta septembrist 1714. aasta jaanuarini, lõhkudes ja hävitades linna. Mõned linna kõige jõukamatest elanikest kadusid: tõenäoliselt nad vangistati ja viidi Venemaale. Tuuleveskid ning laohooned põletati maha ja linn kaotas suurema osa härgadest ja hobustest ning enam kui 400 veesõidukit. Venemaa sissetung Soome jätkus veel seitse aastat ja see tähendas ka Pori linnale suurt rahalist kahju, kuna väliskaubandus peatus täielikult. Pärast Isoviha lõppu kaotas Pori oma laokohaõiguse (saksa keeles Stapelrecht) ja linnas algas sügav langus. Pori uus kuldaeg algas aastal 1765, mil saadi tagasi väliskaubanduse laokohaõigus.

Aastal 1853 puhkenud Krimmi sõja ajal ründasid aastal 1855 Pori linna Prantsusmaa ja Suurbritannia laevastikud. Esimese rünnakukatse tegi juulis prantslaste fregatt D'Assos, millel õnnestus enne põhja poole edasi seilamist saada Isokari saare juures kätte üks laev. 9. augustil korraldasid veel ühe rünnaku britid, kuid major Klaus Wahlberg jõudis nendega kokkuleppeni, millega linn päästeti: brittidele loovutati selle eest kaks purjelaeva, 17 väiksemat alust ja muud vara.

1852. aastast pärinev Pori linnaplaan, mille autor on Georg Theodor von Chiewitz

Tulekahjud

Kuna suurem osa linna majadest olid tehtud puust, leidis linnas aset palju tulekahjusid: linn on üheksa korda maha põlenud ja taas üles ehitatud. Esimest koda hävis linn tulekahjus aastal 1571 ja viimane suur tulekahju toimus aastal 1852, mil hävis enam kui 75 protsenti linnast ja suurem osa linnaelanikest jäi kodutuks. Päästa suudeti vaid üksikuid hooned, sealhulgas raekoda. Sellal oli tegemist ühe läbi ajaloo suurima katastroofiga Soomes. Uue linnaplaani ja tänapäevase vanalinna kuju pani paika Rootsi arhitekt Georg Theodor von Chiewitz. Pärast tulekahju rajati mitmed hooned, mis on ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega, näiteks Pori Teater ja Hotell Otava. Neli teistest tänavatest laiemat esplanaadi jagasid uue kesklinna nelja ossa.

Soome kodusõda ja Teine maailmasõda

1918. aastal toimunud Soome kodusõja ajal kuulus Pori Soome Sotsialistliku Töölisvabariigi territooriumile. Linn ei asunud küll vahetus sõjatsoonis, kuid piirkonda terroriseerisid mõlemad pooled. Tuntuim aset leidnud intsident on 11 valgete poolel olnud soomlase hukkamine Pori Lütseumi õuel.

Teise maailmasõja ajal pommitas Nõukogude Liidu õhuvägi Pori linna aastate 1939–1940 jooksul neli korda. Kõige raskemate tagajärgedega pommitamine leidis aset 1940. aasta 2. veebruaril, mil surma sai 21 inimest. Suurem osa pommidest olid linna keskuse asemel sihitud sadamapiirkonna pihta.

Aastatel 1942–1944 kasutas Pori lennuvälja õhubaasina Saksamaa Luftwaffe üksus Jagdgeschwader 5. Õhubaasi tunti nimega Feldluftpark Pori ja tegemist oli ühe Saksamaa tähtsama õhubaasiga Põhja-Euroopas. 1944. aasta septembris jätsid sakslased lennujaama maha ja lasid suurema osa oma rajatistest õhku; ühte sakslaste ehitatud angaari kasutatakse aga tänapäevani. Sõja ajal suri Poris kokku 319 Saksa sõjaväe poolt sunnitöölistena kasutatud punaarmeelasest vangi; Nõukogude Liidu sõdurid on maetud linna idapoolse osa Vähärauma piirkonda.

Sport

Linnas tegutsevad jäähokiklubi Porin Ässät ja jalgpalliklubi FC Jazz.

Sõpruslinnad

• Bremerhaven, Saksamaa, alates 1967
• Eger, Ungari, alates 1973
• Kołobrzeg, Poola, alates 1975
• Mâcon, Prantsusmaa, alates 1990
• Porsgrunn, Norra, alates 1956
• Riia, Läti, alates 1965
• Stralsund, Saksamaa, alates 1968
• Sundsvall, Rootsi, alates 1940
• Sønderborg, Taani, alates 1952

Välislingid

 Pori – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Pori koduleht