Punane sõstar

Punane sõstar
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Kivirikulaadsed Saxifragales;
Sugukond	Sõstralised Grossulariaceae;
Perekond	Sõstar Ribes;
Liik	Punane sõstar;
Binaarne nimetus
	Ribes rubrum; L.
Sünonüümid
	Ribes sativum Syme; Ribes sylvestre (Lam.) Mert. & Koch; Ribes vulgare Lam.;

Punane sõstar ehk harilik sõstar (Ribes rubrum) kuulub sõstraliste sugukonna sõstra perekonda.^[2]

Morfoloogia

Põõsas kuni 1,5 m kõrge, püstine. Võrsed hallikad, paljad. Lehed 3- või 5-hõlmased, harva alumine pind karvane. Õied väikesed, rohekad või rohekaskollased, lookjalt rippuvates 8–10 cm pikkustes kobarates. Tupplehed laiad, nende laius ületab pikkuse. Tolmukad on tupplehtedest lühemad. Emakakael lühike, pooleni või vähem lõhestunud. Viljad ümarad, punased (kultuursortidel ka valged) hapukad.

Levik

Punase sõstra looduslik levikuala on Lääne-Euroopas – Prantsusmaal, Inglismaal, Belgias, Püreneedes ja Põhja-Itaalias. Kasvab peamiselt mägiojade ja -jõgede kallastel ning kaljudel.^[2]

Kasutamine

Üheks tähtsamaks lähteliigiks enamikule kultuursortidele ja hübriidliikidele. Süüakse tavaliselt toorelt, aga tehakse ka moosi, pannakse kookide sisse ja valmistatakse mahla.^[2]

Eestis kasvatatavad sordid

Eestis levinumad sordid on 'Hollandi punane' ja 'Heeros'. Eesti Aiandusliit soovitab kasvatada:^[3]

'Hele' – aretatud Eestis (valged marjad)
'Hollandi punane' (Red Dutch) – tuntud juba 17. sajandist (punased marjad)
'Jonkheer van Tets' – aretatud Hollandis (punased marjad)
'Jüterborgi Valge' – leitud Saksamaalt (valged marjad)
'Suur Valge' – päritolu teadmata (valged marjad)
'Vierlandi esmik' – leitud Saksamaalt (punased marjad)
'Viksnes' – aretatud Lätis (kirsipunased marjad)
'Werdavia' – aretatud Saksamaal (valged marjad)

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis

Marjade toiteväärtus ja biokeemiline koostis on toodud järgmistes tabelites:^[4]

Toitained
Toitaine	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Vesi	83,95	g
Kalorsus	56	kcal
Valgud	1,40	g
Lipiidid	0,20	g
Tuhk	0,66	g
Süsivesikud	13,80	g
Kiudained	4,30	g

Toiteelemendid
Toiteelement	Väärtus 100 g kohta	Ühik
Kaltsium (Ca)	33,00	mg
Raud (Fe)	1,00	mg
Magneesium (Mg)	13,00	mg
Fosfor (P)	44,00	mg
Kaalium (K)	275,00	mg
Naatrium (Na)	1,00	mg
Tsink (Zn)	0,23	mg
Vask (Cu)	0,11	mg
Mangaan (Mn)	0,19	mg

Vitamiinid
Vitamiin	Väärtus 100 g kohta	Ühik
C	41,00	mg
B₁	0,04	mg
B₂	0,05	mg
B₃	0,10	mg
B₅	0,64	mg
B₆	0,07	mg
B₄	7,6	mg
A	2,00	μg
E	0,10	mg

Vaata ka

Viited

↑ "Integrated Taxonomic Information System (ITIS): "Ribes rubrum"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 28.11.2010.^{[alaline kõdulink]}
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.
↑ "Soovitussortiment aastast 2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2011.
↑ "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 26.11.2010.

Välislingid

Punane sõstar andmebaasis eElurikkus

[catalogue-1] "Integrated Taxonomic Information System (ITIS): "Ribes rubrum"". Catalogue of Life: 2010 Annual Checklist (inglise). Vaadatud 28.11.2010.^{[alaline kõdulink]}

[dendro-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 Endel Laas. "Dendroloogia", Tallinn: Valgus, 1987.

[3] "Soovitussortiment aastast 2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. mai 2011.

[toit-4] "USDA National Nutrient Database". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 26.11.2010.

[1]

[2]

[3]

[4]