Rõuge tüüpi keraamika
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Rõuge tüüpi keraamika pärineb Kagu-Eestist ja sellega piirnevatelt aladelt eelviikingi- ja viikingiajast[1]. Samal ajal levis Lääne- ja Põhja-Eestis nn Iru tüüpi keraamika[2]. Kindlalt ei saa väita, kuidas Rõuge tüüpi keraamika kujunes, kuna varasemat rahvasterännuaegset keraamikat pole sügavuti uuritud. Valter Lang on oletanud, et Rõuge tüüpi peenkeraamika aluseks oli Põhja-Läti ja Kagu-Eesti 3.-4. sajandi keraamika.[1] 11. sajandi teisel veerandil hakati Ida-Eestis valmistama slaavipäraseid potikedral valmistatud nõusid[2].
Jagunemine
[muuda | muuda lähteteksti]Rõuge tüüpi keraamika jaguneb peen- ja jämekeraamikaks.[1][2]
Rõuge tüüpi peenkeraamika
[muuda | muuda lähteteksti]Rõuge tüüpi peenkeraamikas on tegemist madalate kumera põhjaga kausside või lameda põhjaga pottidega, mõlemaid iseloomustab nivendiline kuju ja püstine võrik. Peenkeraamilised kausid võivad olla võrdlemisi suured, läbimõõt võib olla üle 30 sentimeetri. Rõuge tüüpi peenkeraamilised nõud on enamasti hea põletusega, mustad, silutud ja poleeritud. Leidub nii kaunistamata kui kaunistatud peenkeraamika nõusid, dekoratsioonidena kasutati väikeseid ümaraid lohke ja täkkeid, mis moodustavad rea; kolmnurkadest ja nelinurkadest mustreid; reas paiknevaid ringe.[1] Dekoratsioonid paiknesid nõu ülaosas[2]. Väike osa peenkeraamikast on kaunistatud sirgete joonte või lainetega, harva kasutati nöörivajutust, vähe leidub ka siksak- või võreornamenti. Rõuge tüüpi peenkeraamika oli Kagu-Eestis kasutusel 11. sajandi esimese pooleni.[1]
Rõuge tüüpi jämekeraamika
[muuda | muuda lähteteksti]Rõuge tüüpi jämekeraamika levis Lõuna-Eestis, Kesk-Eesti idaosas ja mõningal määral ka ida pool, Pihkvamaa lääneosas. Rõuge tüüpi jämekeraamika nõud on valmistatud savist, mille sisse on segatud jämedat liiva või kivipurdu. Jämekeraamikat iseloomustavad suured ämbrikujulised, ülalt laienevad ja lameda põhjaga, potid. Neid kasutati eelkõige toidu valmistamiseks ja hoidmiseks ning seetõttu on nad lihtsa või isegi rohmaka töötlusega ning enamasti kaunistamata, vahel aga leidub lohukestest muster. Jämekeraamika pottidel on sageli serva all rida väikeseid auke, mis on torgatud juba nõu vormimise käigus. Arvatavasti hoiti nendes nõudes vilja ja läbi aukude pääses õhk anuma sisse ja vili ei läinud hallitama. Eestis on aukudega potte leitud eelkõige Kagu-Eestist, aga ka Viljandimaalt ja Tartumaalt. Kagu-Eestiga piirduvatelt Venemaa aladelt on samuti leitud Rõuge tüüpi jämekeraamika sarnaseid nõusid, kuigi auke on neil harva. Auke on aga leitud Pihkva, Irboska ja Kamno keraamikast, seetõttu on kasutatud ka määratlust Kamno-Rõuge tüüpi keraamika. Augud pole aga ainult Rõuge tüüpi keraamikale omased, ka Iru tüüpi keraamikast on leitud auke. Arvatavasti lõpetati Rõuge tüüpi jämekeraamika kasutamine ära 11. sajandi esimesel poolel.[1][2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tvauri, Andres (2012). Laneman, Margot (toim). Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis. Estonian Archaeology 4. Tartu. Lk 60-62.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Tvauri, Andres (2020). Lang, Valter (toim). Eelviikingi- ja viikingiaeg (550-1050). Eesti ajalugu I: Eesti esiaeg. Tartu. Lk 312.