REPowerEU

REPowerEU on Euroopa Komisjoni plaan "lõpetada Euroopa Liidu sõltuvus Venemaa fossiilkütustest". See samm on vastus energiaturu häiretele, mille põhjustas 2022. aasta Venemaa sissetung Ukrainasse, plaan avaldati 18. mail 2022. Komisjoni eesmärk on kava ellu viia "energiasäästu, energiavarustuse mitmekesistamise ja taastuvenergia kiirendatud kasutuselevõtuga, et asendada fossiilkütuseid kodudes, tööstuses ja elektritootmises" .

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) on kavas kesksel kohal, toetades riikliku ja piiriülese infrastruktuuri rahastamist.

Kontekst

peamised vene gaasi- ja naftatrassid Euroopa Liitu (2007)

Euroopa Liidu energiastrateegia

Euroopa Liidu energiastrateegiat võib määratleda kui Euroopa Komisjoni, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi poolt välja antud meetmete kogumit, mis on lisatud aluslepingutesse ja ratifitseeritud liikmesriikide poolt, et tegutseda erinevate energiaallikate koguse, maksumuse ja kättesaadavuse osas, pöörates erilist tähelepanu keskkonnakaitsele ja varustuskindlusele .

2021. aastal importisid Euroopa Liidu riigid ligikaudu 90% tarbitavast gaasist, millest 45% tuli Venemaalt. 27% naftaimpordist ja 46% söeimpordist pärineb samuti Venemaalt.

Euroopa Liidu reaktsioon Venemaa sissetungile Ukrainasse

Pärast Venemaa sissetungi algusest Ukrainasse (24. veebruar 2022) võtsid Euroopa Liidu liikmesriigid vastu uue paketi sanktsioone, mille eesmärk on „halvata“ Venemaa võime „rahastada oma sõjamasinat“ . Lisaks otsustasid mitmed Euroopa Liidu valitsused saata Ukraina valitsusele relvi ja majandusabi ning hõlbustada Ukraina põgenike sisenemist oma territooriumile.

Alates sissetungi algusest on liidu liikmesriikides varjupaiga leidnud peaaegu 6 miljonit ukrainlast (UNHCR-i andmetel) . Euroopa Liit on otsustanud võtta pagulasi vastu kuni kolmeks aastaks ilma varjupaika taotlemata ja on heaks kiitnud ajutise kaitse direktiivi.

Sissetungiga seoses keeldus Saksamaa 2021. aastal valminud Saksamaa-Vene gaasijuhtme Nord Stream 2 sertifitseerimisest, mistõttu selle käitaja Nord Stream 2 AG esitas 1. märtsil 2022. aastal pankrotiavalduse .

Meetmed

• Energiasäästmine
• Energiavarustuse mitmekesistamine
• Investeeringud taastuvatesse energiaallikatesse

Taaste- ja vastupidavusmehhanism

EL-i peamised energiaga varustajad (2016)

Euroopa tippkohtumisel 2020. aasta juulis lõpuks loodud NGEU (NextGenerationEU) ühtse taasterahastu eesmärk on parandada vähemalt osa koroonapandeemia põhjustatud kahjust, toetades samal ajal liidu pikaajalisi rohelisi ja digitaalseid eesmärke .

NGEU on ajaliselt piiratud: 70% taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) antavast toetusest on seotud aastatega 2021 ja 2022. Ülejäänud 30% eraldatakse 2023. aastal. Aastate 2021-2022 jaotamise võtmeks on töötuse määr ja 2023. aasta puhul ajavahemikul 2020–2022 täheldatud reaalse sisemajanduse koguprodukti vähenemine .

Euroopa Liidu nimel laenatud raha läheb 390 miljardi euro ulatuses abitoetusteks ja 360 miljardi euro ulatuses pikemaajalisteks laenudeks ning see makstakse tagasi aastatel 2028–2058. Pakett tundub suur, kuid selle netofiskaalne mõju kogu euroalal on vaid 1% aastas. 672,5 miljardit eurot eraldatakse Euroopa Liidu 19-aastase kriisijärgsele ülesehitusprogrammile ja ülejäänud 77,55 miljardit eurot Euroopa Liidu olemasolevate programmide kaudu .

Rahastus

Plaani põhiline rahastamisallikas on taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF). REPowerEU eri osi rahastatakse peamiselt laenudest summas 225 miljardit eurot. Lisaks saavad liikmesriigid taotleda raha näiteks ka Brexitiga kohanemise reservist, ühtekuuluvuspoliitika fondidest ja Euroopa ühendamise rahastust.

RePowerEU Eestis

15. detsember 2022 kinnitas Vabariigi Valitsus RePowerEU raames 90,04 miljoni euro jaotuse. 90 miljonist eurost läheb 31,8 miljonit eurot taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks, 20,2 miljonit eurot biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamiseks, 18 miljonit eurot taastuvenergia võrku integreerimise võimekuse täiendavaks tõstmiseks ning 20 miljonit eurot väikeelamute energiatõhususe toetusteks . RePowerEU moodustab 90,04 miljonit, 953 miljoni eurosest Eesti taaste- ja vastupidavuskavast .

Vaata ka

• Euroopa Liidu kliima- ja energiapakett
• Euroopa Liidu energiapoliitika
• Energiajulgeolek