Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus^[1] ehk Rahvusvaheline Vähiuurimise Agentuur^[2] (lühend IARC) on Maailma Terviseorganisatsiooni allasutus, mis asutati mais 1965 ja mille tegevuse põhieesmärgiks on pahaloomuliste kasvajate riskide ja tekkepõhjuste uurimise juhtimine ja koordineerimine.

Uurimuste kohta kogutud info ja kokkuvõtted avaldatakse monograafiatena. Nende hulka kuuluvad monograafiad mõnede keemiliste (formaldehüüd, pliiühendid), füüsikaliste (ioniseeriv kiirgus), bioloogiliste (Helicobacter pylori, Epsteini-Barri viirus) ja elustiilitegurite (suitsetamine, alkohoolsete jookide tarvitamine jt) kohta.

Rahvusvaheline Vähiuurimise Keskus (IARC) on 1997. aasta seisuga avastanud umbes 700 kemikaali või muud tööstusprotsessis esinevat mõjurit, mis võivad tekitada vähki.^[3]

Neid andmeid kasutavad paljud muud teadusasutused oma kontseptsioonide arendamisel, nii näiteks otsustas humaanravimite komitee, et arseentrioksiid on inimestele kantserogeenne, nagu seda on märkinud Rahvusvaheline Vähiuurimise Agentuur (IARC) (1. rühm). Ravimikasutamisuuringuga seoses on humaanravimite komitee arvamusel, et arseentrioksiidi kasutamine ravimina ei ole eetiliselt vastuvõetav, sest ekspertide rühm järeldas, et ravimil võib olla genotoksilisi, reproduktiivtoksilisi ja kantserogeenseid toimeid.^[4]

31. mail 2011 tunnistasid IARC 30 eksperti 14 maalt, et raadiosageduslikel elektromagnetilistel lainetel võib olla inimesele kantserogeenne toime (ohugrupp 2B, possibly carcinogenic to humans).^[2]

26. oktoobri 2015 aruandes liigitati töödeldud liha kantserogeenide hulka, kuna uuringutega on kindlaks tehtud, et sellise liha tarbimine võib soodustada soolevähki haigestumist.^[5]^[6]

IARC peakorter asub Prantsusmaal Lyonis.

Aastatel 1968–1974 juhatas akadeemik Pavel Bogovski Lyonis IARC väliskeskkonna kantserogeenide osakonda.^[7]

Viited

↑ Laine Trapido, "Meditsiini terminite lühendeid", keeletoimetaja Katrin Hallas, AS Medicina, lk 119, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0
↑ ^2,0 ^2,1 Väino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310
↑ Naomi Loogna, Kutsekasvaja varjab end pikka aega, Eesti Päevaleht, 28. aprill 1997, veebiversioon (tarve 27.10.2015)
↑ Ravimite nimetuste, ravimivormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides
↑ Processed meats do cause cancer - WHO, BBC, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)(inglise keeles)
↑ Rivo Veski, WHO paigutas töödeldud liha ohtlikkuselt plutooniumiga samasse kategooriasse, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)
↑ Tervise Arengu Instituut, Suri akadeemik Pavel Bogovski, 9. märts 2006, veebiversioon (tarve 27.10.2015)

Kirjandus

IARC Monographs on the Evaluation of Carcinogenic Risks to Humans
IARC, Working Group Reports, 8. väljaanne, Helicobacter pylori Eradication as a Strategy for Preventing Gastric Cancer, 4–6. detsember 2013
Pressiteade: IARC Monographs evaluate consumption of red meat and processed meat, 26. oktoober 2015

[1] Laine Trapido, "Meditsiini terminite lühendeid", keeletoimetaja Katrin Hallas, AS Medicina, lk 119, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0

[ReferenceA-2] 2,0 ^2,1 Väino Sinisalu, Kas mobiiltelefoni kasutajatel on suurem oht haigestuda ajukasvajasse?, lk 310, Eesti Arst 2011; 90(7):309–310

[3] Naomi Loogna, Kutsekasvaja varjab end pikka aega, Eesti Päevaleht, 28. aprill 1997, veebiversioon (tarve 27.10.2015)

[4] Ravimite nimetuste, ravimivormide, tugevuste, manustamisviiside, taotlejate, müügiloa hoidjate loetelu liikmesriikides

[5] Processed meats do cause cancer - WHO, BBC, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)(inglise keeles)

[6] Rivo Veski, WHO paigutas töödeldud liha ohtlikkuselt plutooniumiga samasse kategooriasse, 26. oktoober 2015, veebiversioon (tarve 27.10.2015)

[7] Tervise Arengu Instituut, Suri akadeemik Pavel Bogovski, 9. märts 2006, veebiversioon (tarve 27.10.2015)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]