Ralf Männil
Ralf Männil (eesnimi ka Ralph; 24. oktoober 1924 Tallinn – 27. september 1990 Tallinn) oli eesti geoloog.
Ta lõpetas 1943. aastal Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi. Ta oli aastatel 1946–1950 Tartu Riikliku Ülikooli üliõpilane, kui märtsiküüditamise käigus viidi ära tema abikaasa Aino. Ta läks oma rasedale abikaasale vabatahtlikult Siberisse järele.
Ta lõpetas 1955. aastal ülikooli Irkutskis ning tuli 1956. aastal tagasi Eesti NSV-sse. Ta kaitses 1960. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis väitekirja "Распространение и стратиграфия озерных известковых отложений в Эстонии" ("Järvelubjalasundite levik ja stratigraafia Eestis"; juhendaja Karl Orviku) ja sai geoloogia-mineraloogiateaduste kandidaadi kraadi. Ta kaitses 1966. aastal Moskvas NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis väitekirja "История развития Балтийского бассейна в ордовике" ("Balti basseini areng ordoviitsiumis") ja sai geoloogia-mineraloogiateaduste doktori kraadi.[viide?]
Ta töötas 1956. aastast Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituudis, oli 1966–1967 stratigraafia ja paleontoloogia ning mikropaleontoloogia sektori juhataja.
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- История развития Балтийского бассейна в ордовике. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Geoloogia Instituut. Tallinn 1966. Seda monograafiat on peetud Eesti geoloogiakirjanduse tippteoseks.[viide?]
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema vend oli eesti päritolu Ladina-Ameerika ettevõtja Harry Männil.