Riho Saard
Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. jaanuar 2010
Riho Saard (sündinud 27. oktoobril 1961 Tallinnas) on eesti teoloog, kirikuajaloolane ja kultuuriloolane.[1]
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Riho Saard on teenistujate poeg.[1]
1980 lõpetas ta Tallinna 37. Keskkooli, 1987 Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskonna. 1990–2000 õppis ta Helsingi Ülikooli teoloogiateaduskonnas, 1997 kaitses samas teoloogiamagistri kraadi, 2000 teoloogialitsentsiaadi ja teoloogiadoktori kraadi väitekirjaga "Eesti rahvusest luterliku pastorkonna väljakujunemine ja vaba rahvakiriku projekti loomine 1870–1917" (Saarijärvi, 2000).[1]
1999–2001 oli Saard Eesti Vabariigi okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riikliku komisjoni teadur, 2000–01 Eesti Humanitaarinstituudi eesti kultuuriloo õppetooli professori kohusetäitja, 2002–04 ajaloo ja eesti kultuuriloo ühisõppetooli professor, ühtlasi aastast 2002 Helsingi Ülikooli üldise kirikuajaloo dotsent ja aastast 2005 ka Joensuu Ülikooli üldise kirikuajaloo dotsent.[1] 2000. aastast on ta EELK Usuteaduse Instituudi ajaloolise õppetooli professor.[viide?] Ta on pidanud loengukursusi eesti kultuuriloost, maailma religioonidest, Eesti kiriku- ja usuliikumiste ajaloost, religiooniteoloogiast, missioloogiast, sümboolikast, Soome luterliku kiriku ja Vene õigeusu kiriku usudialoogist ning Eesti luterlusest.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Riho Saardi peamised uurimisvaldkonnad on olnud Eesti kiriku ja usuliikumiste ajalugu ning diakoonia ajalugu, eesti teoloogiline mõttelugu ja eestlaste religioosse identiteedi kujunemine.[1] Ta on uurinud ka Hiiumaa kultuurilugu ning Soome ja Eesti kultuurikontakte.[viide?]
1997–99 osales ta teadurina Helsingi Ülikooli ja Soome Akadeemia uurimisprojektis "Uskonto ja kirkko kansallisen identiteetin murrosaikoina Baltiassa ja Itä-Euroopassa". 2000–01 sai ta Jenny ja Antti Wihuri fondi grandi uurimistööks teemal "Teologisen kirjallisuuden vienti Soomesta N-Viron 1950- ja 1980-luvuilla", 2001–04 Eesti Teadusfondi grandi Tartu Ülikooli usuteaduskonna ja EELK Usuteaduse Instituudi ühisprojekti "Eesti teoloogilise mõtte lugu" osaprojektile "Saksa kultuurprotestantism ja Theodor Tallmeister". 2002–04 oli ta Helsingi Ülikooli rahvusvahelise "Kylmä sota" projekti osaprojekti "Venäjan ortodoksisen kirkon ja Suomen ev.-luterilaisen kirkon väliset oppineuvottelut kylmän sodan vuosina" täitja-projektiteadur. 1994–95 toimetas ta Olaf Silla 1938. a ilmunud "Eesti kirikuloo" uustrüki (1999) ja 2003 Marju Raabe teose "Eesti kirikutekstiilid 1917–2000" jm.[1]
Saard on Eesti Kirikuajaloo Seltsi, Soome Kirikuajaloo Seltsi, Akadeemilise Teoloogia Seltsi ning Nõukogude aja uurimiskeskuse (S-keskus) liige. Ta on avaldanud vähemalt 20 teadustrükist, sh 6 monograafiat.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]2008. aasta jaanuaris sai Riho Saard Akadeemia 2007. aasta artikliauhinna universalia alal artikli "Religiooniteoloogiast ja religioonide dialoogist" eest[2].
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Sõnavõtte ajakirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]- "Luterlus kellele ja milleks?", Sirp, 31. august 2007
- "Riho Saard: Soomlaste "tõrjesõda" ja venelaste "sissepääsupilet" ", Meie Kirik, 15. november 2007
- "Riho Saard: kristluse ja islami dialoogist", Postimees 8. märts 2008
- "Riho Saard: rahast ja Jumalast", Postimees, 20. detsember 2008
- "Mustas talaaris mustvalge lipu all", Tuna, 3/2009
- "Põlevate meditatsioonide sarjast: "Kui ma näen teid jälle"", Kirik ja Teoloogia, 29. märts 2013
Teadusartikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti kirikute juhtivvaimulikkond läbi aegade. // Suomen kirkkohistoriallisen seuran vuosikirja 87–88 (1997–1998). Jyväskylä, 1999
- Eestlane ja luterlus: ususootsiumi identiteedi väljakujunemine ja muutumine eesti baptismi näitel. // Aeg ja Lugu. Esseid eesti kultuuriloost. Tallinn, 2003
- "Rõõmustame selle üle …". Usulise ja teoloogilise kirjanduse saatmine Soomest Eestisse 1950.–1980. aastatel. // Akadeemia (2004) 4
- Tartusse asutatava eestlaste kirikuvalitsusega vabakiriku eelnõust Eesti evangeelse luteri usu vaba rahvakiriku asutamiseni, Acta Historica Tallinnensia, 2014, 20, 96–131 (pdf-kujul veebis)
Trükiseid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eesti kirikuajaloo bibliograafia 1918–1997" (eesti, sm, saksa k-s). Helsingi, 1998
- "Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani" Tallinn: Argo 2005
- "Eesti kirikute esivaimulikkond 1165–2006", Tallinn: Argo, 2006
- "Suurenmoiden rakkauden näytelmä – Suomen evankelis-luterilaisen ja Venajän ortodoksisen kirkon oppineuvottelut kylmän sodan vuosina" Tallinn, 2006
- "Diakoonia käsiraamat", Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2007
- "Kultuurprotestantismi ja teoloogilise liberalismi ajalugu Eestis", 2008
- "Luidja - värav Kõpu poolsaarele", 2008
- "Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud", 2009
- "Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani", Tallinn: Argo, 2013
- "Ristitud eestlane. Kristluse ajalugu Eestis keskajast tänapäevani", Kirjastus: Argo, 2018, 606 lk, ISBN 9789949607747
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Suomen teologit. Finlands teologer. Lahti, 1999
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Riho Saard Eesti Teadusinfosüsteemis
- "Riho Saard tegi ajalugu", Eesti Kirik, 14. detsember 2005
- Eva Kübar, "Kabel suvemaja hoovis", Postimees, 15. september 2007
- "Arhiivist leiti hävitada kästud kirikukroonika", Tartu Postimees, 28. november 2007
- Meelis Süldi intervjuu Riho Saardiga Vikerraadio saates "Kirikuelu" 18. augustil 2013
- Sigrid Kõiv, Miks kristlus nii keeruliseks muutus?, Postimees, 28. september 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.