Robootika
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Robootika ehk robotitehnika (inglise robotics) on teaduse ja tehnika haru, mis käsitleb robotite disaini, ehitust, tootmist ja töötamist. Robootika on tihedalt seotud mehaanika, informaatika, elektroonika ja muude teadusharudega.
Robootika kolm põhiseadust
[muuda | muuda lähteteksti]Sõna "robootika" (robotics) tuleneb Josef Čapeki loodud sõnast "robot", mille tõi inimkonna ette tšehhi kirjanik Karel Čapek oma näidendis "R.U.R." (Rossum's Universal Robots), mis oli avalikustatud aastal 1920. Sõna "robootika" kasutas esimesena Isaac Asimov oma lühikeses ulmejutus "Runaround" 1941. aastal. Asimovilt pärinevad ka nn robootika kolm põhiseadust:
- Robot ei tohi oma tegevuse ega tegevusetusega inimesele kahju teha;
- Robot peab täitma inimese antud korraldusi, kui need pole vastuolus esimese seadusega;
- Robot peab kaitsma oma olemasolu, kuni see ei lähe vastuollu esimese ega teise seadusega.
Tähtsamad robotite klassid
[muuda | muuda lähteteksti]On kaks tähtsamat laiaotstarbeliste robotite klassi: manipulatsiooni- ja mobiilrobotid.
Manipulatsioonirobot on automaatmasin (statsionaarne või teisaldatav), mis koosneb täiturseadisest manipulaatori kujul, millel on mitu liikuvuse astet, ja programmjuhtimise seadisest, mis täidab töötlusprotsessis liikumise ja juhtimise funktsioone. Selliseid roboteid toodetakse põranda-, ripp- ja portaalteostustes. Nad said laia kasutuse masina- ning aparaadiehitusega seotud valdkondades.
Mobiilrobot on automaatmasin, milles on liikuv šassii automaatselt juhitavate ajamitega. Sellised robotid võivad olla ratta-, samm- või roomikrobotid.
Ajamid
[muuda | muuda lähteteksti]Ajamid on robotite "lihased". Praegu on kõige populaarsemad elektrimootorid, aga on tarvitusel ka teistsugused, mis tarbivad keemilisi aineid ning suruõhu.
Alalisvoolu mootorid: enamik kaasaegseid roboteid kasutab elektrimootoreid, mis võivad olla mitu liiki.
Sammuvad elektermootorid: nagu nimetusest võib järeldada, ei pöörle sammuvad elektrimootorid vabalt, nagu alalisvoolu mootorid. Nad pöörlevad samm-sammult teatud nurga alt kontrolleri juhtimisel.
Piesomootorid: alalisvoolu mootorite kaasaegseks alternatiiviks on piesomootorid, mida nimetatakse ka ultrahelimootoriteks. Nende tööpõhimõte on originaalne: tillukesed piesoelektrilised jalad, mis vibreerivad tihedusega üle 1000 korda sekundis ja panevad mootori liikuma ringjoonel või sirgel. Selliste mootorite eelisteks on kõrge nanomeetriline resolutsioon, kiirus ja võimsus, mis pole nende suurusega võrreldav.