Säriaeg

Säriaeg (inglise shutter speed, exposure time) on fotograafias ajahetk, mille jooksul objektiivi läbinud valgus paistab filmile või fotoaparaadi sensorile.

Fotograafias on säriaeg koos avaga (ehk apertuuriga) oluline parameeter, mis määrab, kui palju valgust jõuab filmile või sensorile. Ava ja säriaja koostoimes sensorile jõudvat valguse hulka nimetatakse särituseks. Fotot tehes sõltub säriajast, kui kauaks jääb katik avatuks. Säriaega mõõdetakse sekundites või sekundite murdosades.

Kasutades erinevaid säriaja ja avaarvu kombinatsioone, on võimalik saavutada sama säritamine. Sama säritamise annab välja näiteks: avaarv 1/11 ja säriaeg 1/15 s ning ava 1/8 ja säriaeg 1/30 s. Säriaja poole võrra lühendamine kahekordistab säritamise ehk valguse hulga. Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulka kaks korda. Näiteks muutes avaarvu 1/4-lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks.

Säriaeg võimaldab määrata, kuidas jäädvustatakse pildile liikumist. Väga lühikese säriajaga saab "külmutada" kiirelt liikuvaid objekte, näiteks spordi pildistamisel. Pikemat säriaega kasutades on võimalik liikuvat objekti häguseks muuta ja tekitada liikumisefekti ning luua kunstilist hõngu. Pikka säriaega kasutatakse ka öövõtetel, kus valgustingimused on kasinad.

Fotograafia ajaloo alguses ei olnud säriaeg standardiseeritud, kuid tavaliselt võis see olla näiteks 1/10 s, 1/25 s, 1/50 s, 1/100 s, 1/200 s ja 1/500 s.

Standardsäriajad on 1/1000 s, 1/500 s, 1/250 s, 1/125 s, 1/60 s, 1/30 s, 1/15 s, 1/8 s, 1/4 s, 1/2 s ja 1 s.

Pikemad säriajad võimaldavad fotograafidel jäädvustada fotole kiireid valguse sähvatusi.

Aeglasemad säriajad võimaldavad katiku pikema avatuse tõttu tabada tegevust. Seda kasutatakse, et jäädvustada fotole objekti liikumist. Näiteks jooksva inimese jalad on udused, kuid ülejäänud inimene ja pilt on terav. Liiga kiired säriajad võivad põhjustada liikuva objekti ebaloomuliku liikumise jäädvustamist. Näiteks jooksva hobuse kõik neli jalga on õhus ning kõik viited liikumisele puuduvad. Kui säriaeg on pikem kui pool sekundit, jääb voolav vesi fotole uduselt. Seda kasutatakse tihti maastikufotograafias.

Säriaja areng

Joseph Nicéphore Niépce jäädvustas õnnestunult esimese kestva foto looduslikes tingimustes aastal 1826, kasutades camera obscura't. Vaade Le Gras’le aknast, esimene edukalt jäädvustatud foto Saint-Loup-de-Varennes'is. Foto säriaeg oli 8 tundi, seega on näha, et hooned on päikese poolt valgustatud nii paremalt kui ka vasakult.

Kunstnik ja fotograaf Frederic Scott Archer oli rahulolematu kalotüüpia halva definitsiooni, kontrasti ja pika säriaja tõttu, mis võis ulatuda kümne minutini. Scott Archer leiutas uue protsessi aastal 1848 ja see avaldati ajakirjas The Chemist märtsis 1851. See menetlus lühendas pildistamise säriaja mõne sekundi pikkuseks.
George Eastmani kuulus Kodaki fotoaparaat Brownie, mis oli varustatud vaid ühe säriaja, ühe suhtelise ava, kinnise fookuse ja suure sügavusteravuse objektiiviga.

Levinud säriajad ja nende kasutamine

1/8000 s – kiirem säriaeg, mida võimaldavad tänapäevased kaamerad, mida on toodetud alates 2009. aastast. Seda säriaega kasutatakse eriti kiirete objektide (nt linnud, loomad) tabamiseks.
1/4000 s – säriaega kasutatakse kiirete objektide (nt sportlased või autod) tabamiseks.
1/2000 s ja 1/1000 s – kasutatakse normaalsetes valgustustingimustes mõõdukalt kiirete objektide tabamiseks.
1/500 s ja 1/250 s – säriaja vahemik võimaldab teha teravaid pilte liikumises olevatest inimestest igapäevastes olukordades.
1/250 s – kiirem säriaeg, millega on võimalik panoraampilte jäädvustada; võimaldab kasutada suuremat avaarvu (kuni f/11) liikuvate objektide tabamisel ning kitsa teravussügavuse saavutamist.
1/125 s ja kõik pikemad säriajad ei ole kasulikud liikumise külmutamisel. 1/125 s säriaeg võimaldab suuremat teravussügavust, kasutusvaldkond - maastikufotograafia ja panoraampildid.
1/60 s – kasutatakse panoraamfotode puhul, fotod kasinates valgustingimustes.
1/30 s – kasutatakse liikuvate objektide puhul, mis liiguvad vähem kui 48 km tunnis. Et saavutada teravat fotot sellise säriaja puhul, on üldjuhul vajalik statiivi kasutamine.
1/15, 1/8 s, 1/4 s, 1/2 s ja 1 s – sellised aeglased säriajad on tihti kasutatavad fotode puhul, kus on soovitud jäädvustada hägustatud liikumist.
1 minut kuni mitu tundi – kasutatakse tähtede pildistamisel (astrofotograafia), öövõtetel ja teatud eriefektide saavutamiseks.

Välislingid