Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (A)

See on Saksa-Rooma riigi territooriumite loend, mis algavad tähega A:

Nimi	Tüüp	Ringkond	Haru	Aeg	Märkused
Aachen	Vaba riigilinn	A Rein		1166–1801	1166: Vaba riigilinn eraldus Alam-Lotringi hertsogkonnast 1500: Vestfaali ringkond 1801: annekteeritud Prantsusmaale 1815: Preisimaale
Aalen	Vaba riigilinn		ŠR	1360–1803	1360: Vaba riigilinn eraldus Württembergi krahvkonnast 1500: Švaabi ringkond 1803: annekteeritud Württembergi hertsogkonda
Aalst	Krahvkond			1056–1165	Keiserlik vasall Flandria krahvkonnaks 1056: krahvkond eraldus Brabanti maakrahvkonnast 1165: annekteeritud Flandria krahvkonnale
Aarberg	Krahvkond			1209–1379	Nimetatud ka Aarburgiks 1209: krahvkond eraldus Neuch?teli krahvkonnast 1379: annekteeritud Vaba riigilinna Berni poolt
Abensberg-Traun	Krahvkond			1653–1806	1653: krahvkond eraldus Passau piiskopkonnast 1806: annekteeritud Württembergi kuningriiki
Ahrgau	Krahvkond			1107–1246	1107: eraldus Prümi kloostrist 1246: annekteeritud Kölni peapiiskopkonda
Albeck	Isandkond			1081–1383	1081: eraldus Švaabimaa hertsogkonnast 1383: annekteeritud Ulmi linna poolt
Aldenburg	Krahvkond			1651
Aletzheim	Krahvkond			1439	1439: eraldus Pappenheimi isandkonnast 1697: annekteeritud Pappenheimi krahvkonda
Allersberg	Isandkond			1343	1343: eraldus Wolfsteinist 1474: annekteeritud Sulzbürgi
Alpheim	Krahvkond			1465	1465: eraldus Neuenahri krahvkonnast 1589: annekteeritud Moersi krahvkonda
Elsass ja Burgundia	Foogtkond	Non		1212	1793: vürstide nõukogu Saksa ordu foogtkond (Ballei)
Alt-Bruchhausen	Krahvkond			1234	1234: eraldus Bruchhauseni krahvkonnast 1338: annekteeritud Hoya krahvkonda
Alt-Eberstein	Krahvkond			1207	1207: eraldus Usgaust 1283: annekteeritud Neu-Ebersteini
Alt-Katzenelnbogen	Krahvkond			1245	1245: eraldus Katzenelnbogeni maakrahvkonnast 1403: annekteeritud Neu-Katzenelnbogenisse
Altena	Krahvkond			1152	1160: ühendati Bergi krahvkonna osadega ja sai tuntuks kui Altena-Berg 1180: Jälle tuntud kui Altena 1249: ühendati Marki krahvkonnaga 1367: Altena anti krahv Engelbert III von der Marki poolt rendile 1609: Brandenburgile
Altena-Berg	Krahvkond			1160	1160: moodustati Altena ühendamisega Bergi krahvkonna osadega 1180: Sai tuntuks kui Altena
Altensteig	Isandkond				1100: Altensteigi esmamainimine 1390: müüdud Badeni markkrahvile 1603: Württembergile
An der Etsch	Foogtkond	Aus		1269	"Adige jõel" Saksa ordu foogtkond (Ballei)
Andechs	Krahvkond				Brixeni piiskopkonna kaitsja (foogt) u.1130: omandas Plassenburgi krahvkonna 1132: krahvkond 1173: omandas Istria markkrahvkonna 1180: omandas Merania hertsogkonna 1248/51: Suguvõsa suri välja
Andechs-Merania	Hertsogkond
Andelfingen	Isandkond
Anhalt	Hertsogkond	Ü Saks	IH		1173: eraldati Saksimaa hertsogkonnast 1212: krahvkond 1250: vürstkond 1252: jagati vürstkondadeks Anhalt-Aschersleben, Anhalt-Bernburg ja Anhalt-Zerbst; 1570: taasühendati 1582: vürstide nõukogu 1603: jagati vürstkondadeks Anhalt-Bernburg, Anhalt-Dessau, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst 1582: Vürstide nõukogu 1863: Anhalti hertsogkond 1918: Anhalti Vaba Riik
Anhalt-Aschersleben	Vürstkond	Ü Saks	IH	1252	1252: loodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1316, 1322: annekteeritud Halberstadti piiskopkonda, mis ilmalikustati ja annekteeriti aastal 1648 Brandenburgi
Anhalt-Bernburg	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1252	1252: loodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1468: annekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda 1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1806: hertsogkond 1834: Anhalt-Dessau vürstkonnale 1863: Anhalt-Dessau-Kötheni hertsogkonnale
Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym	Vürstkond	Ü Saks	IH	1727	1727: loodi Holzappeli krahvkonna ja Anhalt-Zeitz-Hoymi vürstkonna ühendamise teel
Anhalt-Dessau	Vürstkond	Ü Saks	IH	1396	1396: loodi Anhalt-Zerbsti vürstkonna jagamisel 1561: annekteeriti tagasi Anhalt-Zerbsti vürstkonda 1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1807: hertsogkond 1853: ühendati Anhalt-Kötheniga Anhalt-Dessau-Kötheni hertsogkonna moodustamiseks
Anhalt-Dornburg	Vürstkond	Ü Saks	IH	1667	1667: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast 1742: taasannekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
Anhalt-Harzgerode	Vürstkond	Ü Saks	IH	1635	1635: eraldati Anhalt-Bernburgi vürstkonnast 1709: annekteeriti Anhalt-Bernburgi vürstkonda
Anhalt-Köthen	Hertsogkond	Ü Saks	IH	1396	1396: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast 1552: annekteeriti Anhalt-Dessau vürstkonda 1603: vürstkond taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1807: hertsogkond 1847: Anhalt-Dessau vürstkonnale
Anhalt-Mühlingen	Vürstkond	Ü Saks	IH	1667	1667: eraldati Anhalt-Zerbsti vürstkonnast 1714: taasannekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda
Anhalt-Pleß	Vürstkond	Ü Saks	IH	1755	1755: eraldati Anhalt-Kötheni vürstkonnast
Anhalt-Plötzkau	Vürstkond	Ü Saks	IH	1544	1049: Plötzkau esmamainimine Plötzkau krahv päris Walbecki krahvkonna 1133: Plötzkau krahvid surid välja 1435: Anhalt päris Plötzkau 1544: eraldati Anhalt-Dessau vürstkonnast 1553: annekteeriti Anhalt-Zerbsti vürstkonda 1603: taasloodi Anhalti vürstkonna jagamisel 1665: annekteeriti Anhalt-Kötheni vürstkonda
Anhalt-Zeitz-Hoym	Vürstkond	Ü Saks	IH	1718	1718: eraldati Anhalt-Bernburgi vürstkonnast 1727: ühendati Holzappeli krahvkonnaga Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoymi vürstkonna moodustamiseks
Anhalt-Zerbst	Vürstkond	Ü Saks	IH	1252	1252: eraldati Anhalti vürstkonnast 1396: eraldati Anhalt-Dessau ja Anhalt-Kötheni vürstkondadeks 1544: taasloodi Anhalt-Dessau vürstkonna jagamisel 1796: annekteeriti Anhalt-Dessau vürstkonda
Anholt	Krahvkond	A Rein	VK	1169	1169: ehitati Anholti loss 1234: Valitseti Zuylen-Anholti isandate poolt 1300d: allutati vahetult keisrile 1346: Anholti isandad vermisid esmakordselt raha 1349: Linnaõigused 1380: Viimase meessoost Anholti isanda surm 1399: Gemenile 1402–1641: Abielu kaudu Bronchhorst-Batenburgile 1431: Keiser Sigismund kinnitas Bronchhorst-Batenburgid Anholti isandateks õigusega vermida raha 1621: krahvkond 1641–1810: päriti Salm-Salmi vürstide poolt abielu kaudu 1653: Keiserlik osariik Vestfaali krahvide harus 1738: Salm-Salmi perekond suri välja; Anholt läks Salm-Hoogstrateni perele (nimetati aastal 1739 ümber Salm-Salmiks) 1810–1813: Prantsuse okupatsioon 1815: Preisimaale
Ansbach	Markkrahvkond				1500: Frangimaa ringkond 1792: Preisimaale 1806: Baierile
Antwerpen	Markkrahvkond	Bur			1512: Burgundia ringkond
Aosta	Hertsogkond				1310: hertsogkond 1539–1563: Prantsuse okupatsioon
Appenzell	Kanton			1507	1507: eraldus Sankt Galleni kloostrist 1597: jagunes Appenzell Innerrhodeniks ja Appenzell Ausserrhodeniks
Appenzell Ausserrhoden	Kanton			1597	1597: eraldus Appenzellist 1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige
Appenzell Innerrhoden	Kanton			1597	1597: eraldus Appenzellist 1648: lahkus keisririigist kui Šveitsi Konföderatsiooni liige
Arenberg	Hertsogkond	Kuurr	IH		u.1177: asutati krahvkond 1512: kuurreini ringkond 1576: vürstlik krahvkond 1580: Vürstide nõukogu 1644: hertsogkond 1810: Mediatiseeriti
Arlon	Markkrahvkond			950	Asutati krahvkonnana u.1167: markkrahvkond 1214: ühendati Luksemburgi krahvkonnaga 1221: annekteeriti Limburgi hertsogkonda
Arnsberg	Krahvkond
Artois	Krahvkond	Bur		1237	1512: Burgundia ringkond
Asch	Isandkond				1780: Austriale
Aschaffenburg	Vürstkond			1803	10. sajand: Keiserlik kantsler ja Mainzi peapiiskop Willigis omandas Aschaffenburgi 1803: anti kantsler Karl Theodor von Dalbergile 1806: annekteeriti Frankfurdi suurhertsogkonda 1814: Baierile
Aspremont-Lynden	Krahvkond				1590: Otse keisrile alluvale Reckheimi parunile 1623: Keiserlik osariik
Auersperg	Krahvkond			1550	1550: parunkond 1630: krahvkond 1653: vürstkond 1654: Keiserlik osariik 1654: Vürstide nõukogu 1654–1791: Mitte vahetult keisrile alluvad Silesia-Munsterbergi ja Frankesteini hertsogid 1663: vahetult keisrile alluvad Thengeni isandad 1664: vürstlik krahvkond 1664: Švaabi ringkond, Vürstide haru 1791: Mitte vahetult keisrile alluvad Gottschee hertsogid (Austria pärusmaadel)
Augsburg	Piiskopkond		VH		Asutatud u.888 1203: piiskopkond Vürst-piiskopkond 1500: Švaabi ringkond 1793: Vürstide nõukogu 1802: annekteeritud Baierile 1803: Ilmalikustatud Baierile
Augsburg	Vaba riigilinn		ŠR	1276	14 eKr: asutatud Augustuse poolt 1488–1534: Ühines Švaabi liigaga 1500: Švaabi ringkond 1632–1635: Rootsi okupatsioon 1806: annekteeriti Baierile
Austria	Ertshertsogkond	Aus	IH	833	833: loodi Austria markkrahvkond 976: Austria eraldus Baieri hertsogkonnast 1156: hertsogkond 1192: päris Steiermargi 1359: ertshertsog 1379–1457: jagunemine Austriaks ja "Sise-Austriaks" (Steiermargi, Kärnteni ja Kraini hertsogkonnad, Tirooli krahvkond ja "Vorlande") 1453: ertshertsogkond 1457: Austria taasühinemine 1512: Austria ringkond 1520–1534: haldas Württembergi hertsogkonda 1582: Vürstide nõukogu 1804: Austria keisririik
Austria	Foogtkond	Aus		1260	1793: Vürstide nõukogu Saksa ordu foogtkond (Ballei)