Salm-Salm

	Grafschaft (Fürstentum) Salm-Salm ; Salm-Salmi krahvkond ; (vürstkond) 1574–1811
Valitsusvorm	vasallvürstkond
Osa	Saksa-Rooma riigi osariik
Pealinn	Badonviller; Senones

Salm-Salmi vürstkond oli Saksa-Rooma riigi osariik. See paiknes tänapäeva Prantsuse Bas-Rhini ja Vosgesi departemangus ning oli üks paljudest Salmi jaotustest.

Ajalugu

Salm-Salm eraldus Salm-Dhaunist 1574. aastal ja ülendati 1739. aastal krahvkonnast vürstkonnaks pärast seda, kui Salm-Hoogstrateni krahv Nikolaus Leopold selle päris ja ümber nimetas. Aastal 1608 eraldus Salm-Salmist Salm-Neuweiler.

Viimane territoriaalne muudatus toimus 1751. aastal, kui Salm-Salm korrastas oma piire Lotringi hertsogkonnaga.

1790. aastal, pärast Prantsuse revolutsiooni põgenesid Salmi vürstid territooriumilt ja kolisid oma Anholti lossi Vestfaalis. Revolutsiooniline armee piiras siis Salm-Salmi sisse, blokeerides toiduvarude jõudmise riiki. Seetõttu sunniti rahvas Prantsusmaale alistuma. 2. märtsil 1793 kuulutas Prantsuse Rahvuskonvent Salm-Salmi Prantsuse vabariigi osaks ja liitis selle Vosgesi departemanguga. Saksa-Rooma riik tunnistas seda Lunéville rahuga aastal 1801.

Mõni aasta hiljem, aastal 1802/1803 anti Salm-Salmi vürstile koos Salm-Kyrburgiga uued territooriumid, mis varem kuulusid Münsteri piiskoppidele (Vestfaal). Uut territooriumi valitseti liidus Salm-Kyrburgiga ja see oli tuntud kui Salmi vürstkond.

Geograafia

Aastal 1165 jaotati algne Salmi krahvkond Alam-Salmi krahvkonnaks Ardennides ja Ülem-Salmi krahvkonnaks Vogeesides. Aastal 1738 ülendati Ülem-Salmi krahvkond Salm-Salmi vürstkonnaks.

Salm-Salmi pealinn oli alguses Badonviller ja aastast 1751 Senones. Salm-Salmi nime teine pool tuleneb Salmi lossist Salmi lähedal (tänapäeval La Broque).

Oma lõpu eel oli Salm-Salmi pindala umbes 200 km² ja seal elas 10 000 inimest. See oli Saksa-Rooma riigi põhiosast eraldi, kui enamus Alsace'ist 17. sajandil Prantsusmaale loovutati. Aastani 1766 piirnes see Lotringi hertsogkonnaga läänes ja Prantsusmaaga idas. Pärast Lotringi saamist 24. veebruaril 1766 Prantsusmaa osaks moodustas Salm-Salm Saksa-Rooma riigi eksklaavi, mida ümbritses Prantsuse territoorium.

Salm-Salmi majandus põhines peamiselt rauamaagi kaevandamisel Grandfontaine'i lähedal.

Ülem-Salmi krahvkond
(Obere Grafschaft Salm)
Salmi loss aastal 1589

Valitsejad

Salmi ja Salm-Salmi krahvid ja vürstid (1574–1738)

Friedrich I, Salm-Dhauni krahv, Salm-Salmi krahv 1574–1608 (1547–1608)
- Philipp Otto, krahv 1608–1634 (1576–1634), Salmi vürst aastast 1623
  - Ludwig, krahv ja vürst 1634–1636 (1618–1636)
  - Leopold Philipp Karl, krahv ja vürst 1636–1663 (1620–1663)
    - Karl Theodor, krahv ja vürst 1663–1710 (1645–1710)
      - Ludwig Otto, krahv ja vürst 1710–1738 (1674–1738)

Ludwig Otto surmaga meesliin hääbus ja Salm-Salmi krahvkond läks Friedrich I noorima poja, Friedrich I Magnuse (1606–1673) järglastele. Lõpuks anti Salmi vürsti tiitel ka tema järglastele.

Salm-Salmi suveräänsed vürstid (1739–1813)

Nikolaus Leopold Salm-Hoogstratenist, vürst 1739–1770 (1701–1770)
- Ludwig Karl Otto, vürst 1770–1778 (1721–1778)
- Salm-Salmi vürst Maximilian Friedrich Ernst (1732–1773)
  - Konstantin Alexander, vürst 1778–1828 (1762–1828), mediatiseeriti aastal 1813