Seefeld

Seefeld
	Pindala: 17,4 km²
	Elanikke: 3462 (2020)
	Koordinaadid: 47° 20′ N, 11° 11′ E
	Valla asend Innsbrucki ringkonnas

See artikkel on Austria asulast; aadlisuguvõsa kohta vaata Seefeld (aadlisuguvõsa).

Seefeld on küla ja vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas.

Seefeld on vana põllumajandusküla, nüüd suur turismikeskus, suusakeskus.

Seefeld asub 1180 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 17,4 km². 1. jaanuaril 2016 elas seal 3398 inimest. Küla paikneb umbes 17 km Innsbruckist loodes lavamaal Wettersteini ja Karwendeli vahel vanal maanteel Mittenwaldist Innsbrucki, mis oli tähtis alates keskajast.

Küla on esmamainitud aastal 1022 ja alates 14. sajandist oli see palverännaku sihtkoht, mis ei saanud kasu mitte ainult arvukate palverändurite külastustest, vaid ka oma laoõigusest kaubajaamana Augsburgi ja Veneetsia vahel. Samuti kaevandati alates 14. sajandist piirkonnas Tirooli põlevkiviõli. Seefeld oli populaarne puhkekoht juba enne 1900. aastat ning alates 1930. aastatest on see olnud üks tuntumaid talispordikeskusi ja populaarseimate turismikeskuste hulgas Austrias. Vald, mis on olnud mitmete taliolümpiamängude toimumiskoht, on kodukülaks Anton Seelosele, paralleelpöörde leiutajale.

Oma üle ühe miljoni ööbimisega igal aastal on see üks populaarsemaid Tirooli turismisihtpunkte, eriti suusatajatele talviti, aga ka matkajatele suviti.

Asend

Seefeld külgneb loodes Leutaschiga (Weidachi küla), kirdes Scharnitziga (Gießenbachi küla). Valla idapiir Zirliga jookseb piki harja Seefelder Jochist kuni Seefelder Spitzeni. Lõunas asub Reith (Aulandi küla) ja läänes Telfs (Möserni küla).

Loodus

Pinnamod

Küla paikneb Seefeldi platoo lõunaküljel Inni jõest põhjas Inni ja Isari jõgikondade veelahkmel. Platood (kuhu mahuvad ka Leutaschi, Reithi, Scharnitzi ja Möserni külad) ümbritsevad Wetterstein läänest ja Karwendel idast; see langeb eemale järsu laskumisega Inntali lõunas. Põhjas viib kõrgorg läbi Scharnitzi küla Saksamaa piiri suunas Mittenwaldi.

Seefeldis on kaks peamist mägiala (matkamiseks või suusatamiseks): üks on kumer mägi Gschwandtkopf (1495 m); teine on mäenõlvadel idas ja seda kutsutakse Rosshütte suure mägirestorani järgi poolel teel. Need mäed domineerivad Seefeldi platoo üle; vasakult/põhjast paremale/lõunasse on Seefelder Joch, Seefelder Spitze (2215 m), Härmelekopf (2224 m) ja Reither Spitze (2374 m). Märkimisväärsed muud maamärgid on Seekirchl, väike sibulkupliga kirik, ja Pfarrhügel, Gschwandtkopfi kannus, mis jookseb külakeskusesse ja moodustab väikese atraktiivse künka. Seal on ka populaarne suplusjärv Wildsee.

Järved ja jõed

Seefelder Jochi idaküljelt algavad Haglbachi lisajõed, mis voolavad läände läbi Hermannstali, siis pöörduvad lõunasse, jõudes lavamaale, et joosta piki vallapiiri ja toita Wildseed. Wildseed ohustavad Haglbachi setted. Tulevikus on kavandatud kaevata Innsbrucker Straßest idas mahuti setete kogumiseks. Wildseest välja voolav Seebach voolab läbi Seefeldi põhjasuunas ja korjab Raabachi veed varsti pärast külakeskuse läbimist. Peter Anich kutsus seda lõiku aastal 1762 Mühlbach.

Raabachi läte on kagus Mösern Mähderi lähedal ja oli kunagi konfiskeeritud veehoidla moodustamiseks, mis andis Seekirchli kirikule nime. Schlossbergi all Seebachi lähedal on radooni sisaldav allikas, mida mainiti esimest korda Franz Josef Springi nime all 1900. aastal Keiserlik-kuningliku Tirooli ja Vorarlbergi provintsi spaade kataloogis (Verzeichnis der Kurorte und Bäder der K.K. Statthalterei für Tirol und Vorarlberg) ja kasutati aastani 1984 terviseveena. Selle radoonisisaldus 117 bekrelli liitri kohta on üsna madal (joogivee limiit on 1000 Bq/l).

Klammbach saab alguse Wildmoosalmist, mis asub Wildmoosseest allpool, ja voolab külast loodes Geigenbüheli kaugemal küljel, läbib Triendlsäge (kus on veehoidla mahuga 450 m³, mis toidab väikest hüdroelektrienergiajaama, mis genereerib 45 kW) ja ühineb Seebachiga Lehenwaldi metsas Bodenalmi ees, et moodustada Drahnbach. Viimane voolab Scharnitzi suunas ja suubub Isari lisajõkke Gießenbachi.

Veehoidla 1578 m kõrgusel Rosshütte juures (Kaltwassersee, saanud nime kohaliku paiga järgi) mahutab 66 500 m³ ja saab oma vee avalikust torujuhtmest. 2015. aastast toidetakse seda aprillist augustini lisaks Blauer Schrofeni allikast Seefelder Spitze all. Lisavesi Kaltwasserseest lume tegemiseks tõsteti 2009. aastal 100 000 m³-lt 165 000 m³-ni aastas.

Kultuur ja vaatamisväärsused

St. Oswaldi kihelkonna- ja palverännukirik
Endine augustiinide klooster kirikust läänes, täna viietärnihotell. Asutati aastal 1516 Maximilian I poolt kui võõrastemaja
Pfarrhof, kirikust lõunas
Püha risti järvekirik (Seekirchl) külast läänes: Seefeldi sümbol, ehitati ertshertsog Leopold V ajal Innsbrucki õuearhitekti Christoph Gumppi poolt barokkstiilis (1629–1666), Josef Anton Puellacheri maalid
Seefeldi metsamaa kalmistu küla idaservas koos kabeli ja monumendiga neile, kes surid raudteereisil Dachau koonduslaagrist 1945. aasta aprilli lõpus
Erakla ja Schlossbergi lossi varemed külast põhjas
Verstapost, algselt graveerimata, tõenäoliselt Rooma ajast. Karkrist on peale kantud hiljem

Sport

Seefeldis peeti Innsburckis toimunud 1964. ja 1976. aasta taliolümpiamängude suusavõistlused. Seefeldis on korraldatud ka 1963. aasta laskesuusatamise ja 1985. ja 2019. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused ning maailma karikasarja etappe murdmaasuusatamises.

Taristu

Raudteetransport

Seefeld asub Mittenwaldbahnil, mis ühendab Innsbrucki Garmisch-Partenkircheni kaudu Müncheniga. Seda teenindab ka S-Bahn Tiroli liin 5 Innsbruckist Scharnitzisse (Garmisch-Partenkirchenisse). 2010. aasta talvise ajakava algusest sai Seefeldi jaamast kõrgeimalasuv Intercity-Expressi (ICE) peatus Euroopas. Nädalavahetustel teenibdab see kaks ICE rongi päevas mõlemas suunas.

Maanteetransport

Bundesstraße 177 liidumaantee (Seefelder Strasse) Saksamaa piirini on osa Euroopa teest E 533. See kulgeb Zirlist üle Zirler Bergi Scharnitzisse ja Mittenwaldi. Teine maanteeühendus Inntalist kulgeb Telfsist Möserni kaudu Leutaschi ja võimaldab Mittenwaldi jõuda üle Scharnitzi kuru.

Innsbrucki lennujaam asub Seefeldist umbes 20 km kaugusel. Talviti on sinna otselennud näiteks Hamburgist, Berliinist, Kölnist ja Frankfurdist.

Spordirajatised

Viimastel aastatel on Seefeld laiendanud ja renoveerinud oma spordirajatisi ning kuulutanud end põhjamaiste oskuste keskuseks (Nordisches Kompetenzzentrum) rahvusmeeskondade ja klubide treenimiseks, samuti on seal Stamsi suusakool (Skigymnasium Stams).

Toni-Seelos-Olympiaschanze Casino Arenal Gschwandtkopfi loodenõlval (HS 109 ja HS 75)
Laskesuusatamise 30 rajaga tiir
279 km murdmaasuusatamise radu, millest 125 km uisustiili ja 154 km klassikalise stiili harrastajatele
Asfaltbetoonist suusarollerirada pikkusega 3,6 km ja laiusega 3 m variatsioonidega 560 m kuni 4,7 km
FIS-i nõusolekuga slaalomi- ja suurslaalomirajad Gschwandtkopfil
Suusakeskused Rosshütte, Gschwandtkopf ja Geigenbühel-/Birkenlifte
Liuväljad uisutamise ja Eisstockschießeni tarvis
Kaks muruväljakut jalgpallile, teine on kavandamisel
WM Halle 8 sisetenniseväljakuga ja 4 välisväljakuga
Seefeld Tennis Club 6 saviväljakuga
Golfirajad: Seefeld-Reith Golf Club (9 hole, par 70) ja Panorama golfirada am Geigenbühel, Wildmoosi rada (18 auguga)
266 km tähistatud jooksu- ja kepikõnniradu
570 km jalgratta- ja maastikujalgrattaradu
Rannavõrkpalliväljak
Kaks maneeži koos ratsakopliga
Fitness-stuudio

Majandus

Turism

Seefeld on tähtis murdmaasuusatamise keskus. Nii 1964. kui ka 1976. aasta taliolümpiamängude põhja suusaalade võistlused toimusid Seefeldis. 1985. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused toimusid samuti seal (nii taliolümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel toimusid Seefeldis vaid normaalmäe suusahüpped, suure mäe suusahüpped toimusid Innsbruckis), samuti mõned alad 1. noorte taliolümpiamängudel 2012. aasta jaanuaris. Maailma karikasarja etappe on seal toimunud arvukalt.

Mäesuusatamise piirkond on väike ja sobilik algajatele. On kaks eraldi väikest ala, mis pole ühendatud, v.a. suusabuss (tasuta) või taksod. Maastik iseenesest on üsna hea ja on hea juurdepääs muudele rajatistele (jalutuskäigud, kauplused ja Olympia ujumiskeskus).

Seefeld on matkajate hulgas populaarne tänu oma platoo asukohale; seal on palju atraktiivseid jalutuskäike, mis ei sõltu mägedes ronimisest. Kuid ka mägedesse matkamine on ilus, eriti kuna Karwendel on tohutu looduskaitseala. Soovituslikud jalutuskäigud ulatuvad läbi Schlossbachklammi kuni Hochzirlini (seejärel rongiga tagasi) ja köisraudteejaamadest Eppzirlertali (kui teil on piisavalt hoogu). On võimalik mitmepäevane matk läbi Karwendeli Achenseeni.

Koos 11 muu linnaga on Seefeld Alpide parima kogukonna liige^[viide?].

Tuntud inimesi

Anton Seelos (1911–2006) oli Austria mäesuusataja ja maailmameister. 1930. aastatel võttis Seelos kasutusele paralleelpöörde. Toni-Seelos-Olympiaschanze Seefeld in Tirolis on nimetatud tema järgi.
Regina Schöpf (1935–2008) oli Austria mäesuusataja, kes võistles 1956. aasta taliolümpiamängudel. Ta oli sündinud Seefeldis.
Jan-Carl Raspe (1944–1977) oli Saksamaa sõdiva rühmituse Punaarmee Fraktsioon liige. Raspe oli sündinud Seefeldis. Ta kaasasutas 1967. aastal Kommune II ja liitus 1970. aastal Punaarmee fraktsiooniga, tuntud ka kui Baaderi-Meinhofi rühm.