Skolastika

See artikkel räägib keskaja teoloogia ja filosoofia õpetuste kogumist; sõna tähenduste kohta vaata Vikisõnastiku artiklit skolastika

Skolastika on keskaja filosoofias õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika pooldajat nimetatakse skolastikuks.

Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine.

Skolastika on Euroopa keskaja filosoofia arengujärk ja sellele omane õpetusmeetod. Viimane seisnes tõese seisukoha tuletamises pühakirja ja õpetuslike autoriteetide (eriti antiikfilosoofide) võrdleva ja vastandava loogilise analüüsi varal. Loogilise meetodi juures võeti eeskuju Aristotelese loogikast. Skolastilist meetodit kasutas õppevormina ka keskaegne ülikool. Tuntumad skolastikud olid suuna rajanud Pierre Abélard, šotlane Johannes Duns Scotus, dominiiklane Albertus Magnus ja tema silmapaistev õpilane Aquino Thomas, keda peetakse üheks katoliku kiriku kõige silmapaistvamaks filosoofiks.

Skolastilise filosoofia suhteline iseseisvus teoloogiast ilmneb eelkõige nominalistide ja realistide vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle. Vaidluse sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Niinimetatud universaalidetülis vaieldi, kuidas on omavahel seotud sõnad ja nende vasted reaalsuses.

Vaata ka

Viited

Välislingid