Mine sisu juurde

Tõnis Jõgiaas

Allikas: Vikipeedia

Tõnis Jõgiaas (kuni 1937 Hantson; 19. veebruar 193120. detsember 1992[1]) oli Eesti ehitusinsener[2] ja vabadusvõitleja.

Jõgiaas õppis Tartu 6. Keskkoolis ning oli kooli komsomolisekretär.[3].

Ööl vastu 6. novembrit 1949 lasid viis Tartu noort – Tõnis Jõgiaas, Heiki Vaibla, Miia Saviauk (hiljem Jõgiaas), Ellen Rander ja Riita Vint - trotüülilaengu abil õhku Tartus Raadi pargis seisnud Punaarmee monumendi.[4][5]

Plahvatusele järgneval hommikul alustasid miilits ja julgeolekuorganid juurdlust. Alles aasta pärast selgus, et juba 1947. aastast oli Tartus tegutsenud põhikirja, kindla struktuuri ja liikmeskonnaga põrandaalune nõukogudevaenulik noorteorganisatsioon Sini-Must-Valge[4][5], mida juhtis Karl Piir[6]. Juhul, kui tuleb uus küüditamine, kavatsesid noored ka õhkida Tartu sillad, et rongid küüditatutega Eestist minema ei pääseks.[5]

1950. aasta lõpul arreteeriti organisatsiooni liikmed, kokku 38 noort (teistel andmetel 37 liiget[5]). Kindlaks tehti ka Raadil toime pandud plahvatuse korraldajad. Kõik organisatsiooni liikmed said 10-15 aasta pikkused vanglakaristused.[4]

Hiljem, pärast vanglat ja Siberit, abiellus Tõnis Jõgiaas Miia Saviauguga.[5]

  1. Tõnis Jõgiaas portaalis geni.com
  2. "Sinine ja must ja valge", dokumentaalfilm
  3. Villu Päärt. "Vabadusvõitluse veteran soovitab igale noorele aastakese Siberit" Postimees, 14.02.2004
  4. 4,0 4,1 4,2 Miia Jõgiaas. "Minu nooruse vanglad". Tartu: Hotpress Kirjastus, 2007
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Villu Päärt. "Koolinoored tähistasid oktoobripühi sambaõhkimisega". Postimees, 5. november 2004
  6. Valdek Kiiver. "Raadi pargi "diversandid""[alaline kõdulink]. Elukiri 8/2007

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]