Tallinna Botaanikaaed
| Tallinna Botaanikaaed | |
|---|---|
| Asukoht | Tallinn |
| Koordinaadid | 59° 28′ 11″ N, 24° 52′ 41″ E |
 | |
Foto: Ave Maria Mõistlik
Tallinna Botaanikaaed (lühend TBA) on botaanikaaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis.
Tallinna Botaanikaaed on Tallinna Keskkonnaameti hallatav teadus- ja arendusasutus.[1] Botaanikaaia pindala on 28 hektarit. Tallinna Botaanikaaia territoorium asub Pirita jõeoru maastikukaitseala Botaanikaaia piiranguvööndis.[2]
Botaanikaaed on rajanud mitu allüksust, näiteks Saaremaale Audaku katsepunkte ja Irusse puukooli.
Tallinna Botaanikaaed on Baltimaade Botaanikaaedade Assotsiatsiooni (ABBG) liige 1992. aastast ja Rahvusvahelise Botaanikaaedade Looduskaitse Organisatsiooni (BGCI) liige 1994. aastast.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Botaanikaaed asutati 1. detsembril 1961 Eesti NSV Teaduste Akadeemia instituudina[3]. (Teistel andmetel loodi botaanikaaed 8. jaanuaril 1959 Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega Eesti NSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalbioloogia Instituudi juurde, mis ise oli rajatud juba 1. aprillil 1957 Tallinna Bioloogilise Eksperimentaalbaasi alusel. 1. detsembrist 1961 reorganiseeriti botaanikaaed iseseisvaks teaduslikuks uurimisasutuseks instituudi õigustes.[4])
Algselt tegeles see peamiselt uute liikide uurimisega Eesti kontekstis: uuriti nende kasvunõudeid ja aklimatisatsiooni. 1970. aastail asuti põhjalikumalt tegelema Eesti pärismaiste taimeliikide kasutamisega haljastuses ja iluaianduses (Ülle Kukk, Vaike Paju, Marianna Saar jt).
Aastast 1995 on botaanikaaed Tallinna munitsipaalasutus. Samal aastal rajati Tallinna Botaanikaaia Sõprade Selts.[3]
2021. aastal lõpetati Palmimaja rekonstrueerimistööd, mis läksid maksma ligi 2,2 miljonit eurot.[5]
Direktorid
[muuda | muuda lähteteksti]Botaanikaaia direktorid on olnud
- Arnold Pukk (1961–1978)
- Jüri Martin (1978–1988)
- Andres Tarand (1989–1990)
- Heiki Tamm (1991–1997)
- Jüri Ott (1997–2001)
- Veiko Lõhmus (2001–2005)
- Margus Kingisepp (2005–2009)
- Karmen Kähr (2009–2017)
- Urve Sinijärv (2018–)
Kogud
[muuda | muuda lähteteksti]
Külastajaile avas botaanikaaed uksed 17. juunil[6] 1970, siis sai näha avamaakogusid. Aasta hiljem avati ka kasvuhoonekogud. Tänapäeval on Tallinna Botaanikaaia kogud Eesti liigirikkaimad, neisse kuulub üle 2000 taksoni ja sordi.[3]
Avamaakogude tähelepanuväärsemate osade seas on arboreetum, rosaarium ja alpinaarium (kiviktaimla). 2014. aastal oli rosaariumis üle 600 roosiliigi.[7]
Kogude rajamiseks on alates 1959. aastast korraldatud üle 50 ekspeditsiooni. Aastatel 1971–1990 korraldati 45 introduktsiooniga seotud ekspeditsiooni Venemaa ja tema lähiriikide 28 floristilisse rajooni Krimmist Kuriilideni.[8]
Botaanikaaial on ka ulatuslik herbaarium ja raamatukogu, kuhu 2000. aastal kuulus vastavalt umbes 73 500 herbaarlehte ja umbes 10 100 ühikut kirjandust.[8]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Tallinna Botaanikaaia põhimäärus
- ↑ Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 "Avasta ümbrust" Tallinna Botaanikaaia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)
- ↑ Kronoloogia 1938–2014 Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel (vaadatud 07.07.2014)
- ↑ "Galerii: Tallinna botaanikaaed avas uuenenud palmimaja" ERR, 8. juuni 2021
- ↑ "Botaanikaaed võõrustab juba 25 aastat". Eesti Päevaleht. 15.06.1995. Vaadatud 27.10.2022.
- ↑ Maria-Ann Rohemäe Tallinna botaanikaaed avas suvehooaja ERR 15.06.2014
- ↑ 8,0 8,1 Erna Annuka ja Heldur Sander TALLINNA BOTAANIKAAIA RAJAMISE AASTAD 1868–1961 (vaadatud 07.07.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Botaanikaaed |
- Tallinna Botaanikaaia koduleht
- Tallinna Botaanikaaia tutvustus YouTube, 14. juuni 2012
- Tallinna Botaanikaaia põhimäärus Riigi Teataja, jõustunud 21. oktoober 2013
- Tallinna Botaanikaaia orienteerumiskaart
- Tallinna Botaanikaaial täitub 50. tegutsemisaasta Delfi/Bioneer 29. november 2011
- Tallinna botaanikaaed tähistab juubelit ERR 1. detsember 2011
- Erna Annuka, Heldur Sander. Tallinna Botaanikaaia rajamise aastad 1868–1961
