Tallinna Tõnismäe Reaalkool

Tallinna Tõnismäe Reaalkool
Koolivaade Suur-Ameerika tänavast
Asutatud	1789
Kooli tüüp	gümnaasium
Direktor	Niina Sõtnik
Õpilasi	680
Klassikomplekte	25
Õpetajaid	56
Koolipersonal	5
Linn	Tallinn
Maakond	Harju maakond
Aadress	Pärnu maantee 50, Tallinn
Kooli ajaleht	MIG (alates 1995)
Koordinaadid	59° 25′ 39″ N, 24° 44′ 29″ E
Koduleht	http://www.ttrk.tln.edu.ee

Tallinna Tõnismäe Reaalkool on üldhariduskool Tallinnas aadressil Pärnu maantee 50 (teine kooli aadress on Suur-Ameerika 2).

Selle eelkäija avati 1789. aasta kooliseaduse alusel ja sellega on Tallinna Tõnismäe Reaalkool Eesti vanim vene kool.

2019. aasta sügise seisuga käis seal koolis 845 õpilast.

Alates 1948. aastast on keskkooli lõpetanud ligikaudu 6000 inimest. Keskkooli lendude arv on 65.

Koolis on

• 1 tänapäevane arvutiklass,
• õpilaste kasutada on 37 sülearvutit,
• iga klassiruumis on projektor,
• 5 interaktiivset tahvlit,
• võimla,
• raamatukogu,
• mugav söökla ja puhvet,
• suur ilus aula.

Koolis on internetiühendus, Wi-Fi, et töötada sülearvutitega. Arvutiklassis on 15 lauaarvutit. 22. novembril 1999 sai kool oma internetidomeeni ttrk.tln.edu.ee.

Kehalise kasvatuse tunde peetakse staadionil, spordisaalis ja treeningusaalis.

Kooli missioon

• Luua koolis arengukeskkond, mis võimaldab kõikidel õpilastel end arendada vastavalt nende võimetele ja huvidele.
• Anda kvaliteetne haridus.
• Pidevalt täiendada ja arendada kooli oma õppekava, lähtudes riiklikust õppekavast.
• Hoida ja süvendada kooli isikupära läbi traditsioonide.
• Leida materiaalseid võimalusi, et tagada koolis aja nõuetele vastavad õppetingimused.
• Laiendada koolis pakutavate valikainete loetelu vastavuses kooli, linna ja ühiskonna arengukavadega.

Kooli ajalugu

Algkool

Pikk tänav 69 // Tolli tänav 1 hoone

Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ajalugu saab alguse kaheklassilisest vene koolist. Riigiarhiivi rahvakooli dokumendid kinnitavad, et Tallinna vene kogukonnal oli alates 1789. aastast kaks väikest kaheklassilist algkooli. 1873. aastal ühendas Haridusministeerium need üheks kolmeklassiliseks linnakooliks (vene keeles Ревельское 3-классное городское училище), mille asukohaks sai Pikk tänav 69.

1. jaanuaril 1874 oli koolis 69 õpilast ja 5 õpetajat, neist 2 usuõpetajat – oli nii õigeusu kui ka luteri õpetaja. 1889. aastal, seoses kooli 100. aastapäevaga muutis Venemaa Riiginõukogu Haridusministeeriumi ettepanekul kooli Keisrinna Katariina II nimeliseks Tallinna Algkooliks (vene keeles Ревельское городское училище Императрицы Екатерины II), 24. novembril tähistas vene kogukond pidulikult seda sündmust. Selle nimetusega jätkas kool oma tegevust 1917. aasta sügiseni.

Kooli aastapäev

20. novembril 1917 võttis Tallinna Linnavalitsus vastu otsuse:

"1. Anda linna algkoolidele numbrilised nimetused, kuna kehtivad nimetused ei ole ajale vastavad ja on keerulised ...

2. Ümber nimetada kõik Tallinna linna algkoolid."

Kool sai numbriks 19 ja kandis seda numbrit 76 aastat.

Rahvakooliseadus

Kool jätkas tööd Eesti Vabariigis. Linnavalitsuse hariduskomisjon kaotas vanad koolivalitsusorganid ja kool läks üle täielikule riiklikule ülalpidamisele. Viidi sisse tasuta hommikueined, vähekindlustatud õpilased said materiaalset abi.

1920. aasta mais võttis Eesti Vabariigi Valitsus vastu algkooliseaduse, 1922. aastal keskkooliseaduse. Selle seaduse järgi sai ühtse rahvakooli esimeseks astmeks kuueklassiline algkool, õppimine seal oli tasuta ja kohustuslik kõigile lastele. Teiseks astmeks sai viieaastase õppeajaga gümnaasium. Gümnaasiumis õppimine oli tasuline ega olnud kohustuslik.

Kooli uus aadress

Palju aastaid töötas kool keskaegses hoones, kus ei olnud õppetööks vajalikke tingimusi: klassitoad olid väikesed, valgustus ebapiisav ning polnud saali kehakultuuritundideks ja ühisüritusteks.

Kohustusliku ja tasuta õpetuse kehtestamisega kasvas õpilaste arv 369-ni. Kool hakkas tööle kahes vahetuses. 1934. aastal muutus kooli aadress. Linnavalitsus paigutas kooli ümber Karu tänav 16, Juudi Algkooli hoonesse. Seal sai kuueklassilise hariduse igal aastal 40–70 õpilast. Koolijuhtidena töötasid neil aastail: I. Roitman (1917–1918), A. Matvejev (1918–1925), D. Seledets (1926–1945).

Kooli lõpetajad jätkasid võimaluse korral edukalt õpinguid Vene Gümnaasiumis ja paljudel neist oli aastate jooksul märkimisväärne roll Eesti ühiskondlikus elus. Nende hulgas olid Volh (1872–1900) ja K. Leinus (1916–1917). Leonid Gordejev (kooli lõpetaja 1931. aastal) oli majandusteaduste kandidaat, dotsent. Pensionile jäämiseni töötas ta Kaubandusministeeriumi Projekteerimis-Tehnoloogiainstituudis. J. T. Fomin (kooli lõpetaja 1937. aastal) oli professor, Tallinna Tehnikaülikooli kateedrijuhataja. V. Jakobs (Kornelius) (kooli lõpetaja 1938. aastal) oli Tallinna ja kogu Eesti peapiiskop.

Koolil olid oma traditsioonid, tähistati oma tähtpäevi. Pidulikult tähistati jõule: kaunistati kuusk, lapsed laulsid, mängisid ja tantsisid selle ümber. Kõik õpilased said väikese kingituse. Suursündmuseks õpilaste elus said kooli näitemängud, mida lavastasid õpetajad J. Vilamova ja M. Janson, näidendi "Rahuingel" autor. Näidendeid ei kantud ette ainult koolis, vaid ka Vene Draamateatri laval ja eesti keeles teatris Estonia. Igal aastal tähistas kool kevadel emadepäeva: lapsed kinkisid emadele lilli, esines lastekoor, loeti luuletusi ja kanti ette naljakaid stseene koolielust.

Jätkates vene kogukonna traditsioone, kes 24. novembril 1889 tähistas oma kooli asutamise 100. aastapäeva, võttis kooli pedagoogiline nõukogu 1925. aasta sügisel vastu otsuse: lugeda 24. november kooli sünnipäevaks. Seda päeva tähistati kõigil järgmistel aastatel pidupäevana.

Pidupäevaks kujunes ka õppeaasta lõpetamine. Õpetajad ja vanemate klasside õpilased käisid laevasõidul Tallinna lahel, seejärel korraldati piknik Pirita jõe ääres.

Sõda ja esimesed sõjajärgsed aastad

Teine maailmasõda muutis kooli elu järsult. 28. augustil 1941 tulid linna Saksa väed ja sõjaväeametkond võttis koolihoone oma valdusse. 19. kool viidi üle vanasse hoonesse Pikk 69. Ainsa vene koolina Tallinnas oli 19. kool ülekoormatud ja töötas kolmes vahetuses, tundide pikkust lühendati 35 minutini.

Sügisel 1944 algasid koolile sõjajärgsete aastate rasked tingimused. Kaua ei olnud koolil oma hoonet, koliti tihti: Pikalt tänavalt Laiale tänavale, sealt Tallinna 2. Keskkooli ruumidesse, siis ajutiselt Hariduse 8, kuhu 19. Kool jäi kuni 1960. aastani. Kooli sisustus oli väga tagasihoidlik, ei jätkunud õpikuid ega õppevahendeid. Kool töötas sõjajärgseil aastail tütarlastekoolina.

Tallinna 19. Keskkool

1945. aastal laskis 19. kool esmakordselt välja 7-klassilise kooli lõpetajad. Kooli elus algas uus periood – saadi õigus olla keskkool. 1948. aastal lõpetas esimene lend keskkoolilõpetajaid. Keskhariduse said 19 õpilast, aasta pärast – 26. Lõpetajate hulgas oli Svetlana Ulitina, meie kooli õpetaja.

1955. aastal sai Tallinna 19. Keskkoolist segakool, see tundus uus ja ebaharilik. Õpetajad ja õpilased olid erutatud ja ärevil, arutati, mida toob nende ellu poiste ja tütarlaste õpetamine ühes koolis.

Kooli 1958. aastal lõpetanud Marina Gavrilova (Belinson) mälestustest: " 1. september, õppeaasta esimene päev. Ärevuse ja uudishimuga ootasime poisse oma klassi. Pidasime neid alati võrukaelteks. Räägiti, et nad isegi ei pese ennast iga päev. Ja äkki istuda ühes pingis. Esimestel päevadel jäime kõiges poistele alla. Koridorides käisime paarikaupa, koolivormis, rääkisime vaikselt. Aga väga ruttu muutusid meie "naistekooli" käitumisreeglid. Selgus, et koridoris võib tormata poistest maha jäämata, kiusajale võib vastu hakata. Ja kui oma jõust jäi vaheks, tulid teised tüdrukud appi, ajasid vallatleja kaugemasse nurka, korrapidajaõpetaja silma alt ära ja hakkasid "kasvatama". See oli nii huvitav. Peagi veendusime, et poisid on head sõbrad."

1960. aastast viidi koolis sisse polütehniline tööõpetus. Märgatavalt suurenes 9. klasside arv (need täitusid 8. ja Tallinna 32. 8-klassilise Kooli lõpetajatega). Tulid uued õppeained ja tootmispraktika. Sisustati elektrotehnika, joonestamise, masinakirja ja stenograafia kabinet. Seejärel läks kool täielikult üle kabinetsüsteemile. Paljud õpetajad kujundasid oma kabinetid loominguliselt ja suure armastusega.

Linnaülevaatusel märgiti parimate hulgas ära matemaatikakabinet (õpetajad N. Kunshina, T. Potapova), füüsikakabinet (õpetaja T. Beloussova), geograafiakabinet (õpetaja A. Kontorina), algklasside kabinet (õpetaja V. Karpenko), kodumajanduse kabinet (õpetaja M. Rozenshtein) ja stenograafiakabinet (õpetaja T. Kopõltsova).

Tallinna 19. Keskkool paistis alati silma kõrge õppeedukuse ja suure kõrgkoolidesse astujate arvu poolest. Praegugi on Tallinna Tehnikaülikoolis gruppe, kus kuni kolmandik üliõpilastest on selle kooli lõpetajad. Kooli õpilased võtavad igal aastal osa ülelinnalistest, vabariiklikest ja piirkondlikest aineolümpiaadidest, kus on saavutatud auhinnalisi kohti.

Üleliidulistel matemaatikaolümpiaadidel said A. Ratskas (1972. aastal) ja A. Tavet (1976. aastal) esimese järgu diplomid, vabariiklikul olümpiaadil sai Aleksandr Volja 1991. aastal III järgu diplomi. Paljud kooli vilistlased peavad Tallinna 19. Keskkooli oma perekonnakooliks, selles koolis õpivad nende lapsed ja lapselapsed. M. Gavrilova (Belinson) mälestustest:

"Meie suurearvulisest perekonnast oli 12 inimesel õnn õppida 19. koolis. Esimeseks õpilaseks oli aastatel 1921–1924 minu tädi. 19. keskkoolis saime keskhariduse mina, minu abikaasa ja meie lapsed, aga Z. Tarassenko oli meie jaoks "perekonnaõpetaja".

19. koolis on õppinud Gordejevite ja Pavlovite kolm põlvkonda. Möödunud aastate lõpetajad meenutavad suure tänutundega oma kooli, õpetajaid Z. Tarassenkot, A. Skvortsovat, L. Filippovat, A. Kontorinat, J. Kunshinat, T. Beloussovat ja paljusid teisi.

Ninel Zavarzina (1978. aasta lõpetaja, arst) meenutab: "Selja taga on pikad õpinguteaastad. Ja pole päeva, mil ma poleks mõelnud oma koolile, kus möödusid 10 aastat minu elust, mõelnud mulle kallitele õpetajatele, kes õpetasid igaüht meist olema Inimene maa peal".

Aleksandr Tearo (1985. aasta lõpetaja): "Kooliaastad… Mis jääb neist kõige rohkem meelde? Muidugi õpetajad, kes võtsid meid vastu kooli uksel 1975. aastal ja saatsid suurde ellu 1985. aastal. Aga kõige rohkem on meelde jäänud õpetaja Mihhail Gussevi tunnid. Praegu õppides instituudis, meenutan tänutundega kõrgema matemaatika matemaatilise analüüsi tunde.".