Toivo Pappel
Toivo Pappel (sündinud 17. veebruaril 1942 Tallinnas) on eesti tehnikateadlane.[1]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud Märjamaa Keskkooli 1960, Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna masinaehitustehnoloogia metallilõikepinkide ja -instrumentide erialal 1965; aspirant 1971–1974, väitekiri käsitleb energeetilise kontseptsiooni rakendamist abrasiivkulumise standardsete katsemetoodikate väljatöötamisel. Erialane enesetäiendus: Moskva Baumani-nimeline Kõrgem Tehnikakool 1967; Leningradi Polütehniline Instituut 1980; Odessa Polütehniline Instituut (kateedrijuhatajate täienduskursused) 1989; Freibergi Mäeakadeemia (Saksamaa) 1994. Tehnikateaduste kandidaat 1977; dotsent 1984; vanemteadur 1987.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Tallinna Masinatehase lukksepp-monteerija 1960–1962.
TTÜs 1966–2011: masinaelementide kateedri laborijuhataja 1966–1971, tunnitasuline õppejõud 1966–1975; masinaelementide kateedri TU sektori vanemteadur 1974–1975; masinaelementide kateedri assistent 1975–1978, vanemõpetaja 1978–1980, dotsent 1980–1992; mehaanikateaduskonna teadusprodekaan 1988–1991; masinaõpetuse instituudi dotsent 1992–1994, masinamehaanika aseprofessor ja õppetooli juhataja 1994–1997, dotsent 1997–1998, masinamehaanika professor 1998–2000, masinaõpetuse instituudi direktor 1992–2000; mehhatroonikainstituudi professor ja õppetooli juhataja 2000–2011; mehaanikateaduskonna õppeprodekaan 2003–2008, dekaani kt 2004–2005; emeriitprofessor 2011. aastast. [1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Masina- ja aparaadiehitus, triboloogia ja masinate töökindlus, erosioonkulumine, põrkeprotsesside eksperimentaalne uurimine ja matemaatiline kirjeldamine. Uurinud materjalide kulumist ja masinate töökindlust abrasiivsel erosioonil (kuulub professor I. Kleisi koolkonda). Tegelenud masinate ja seadmete kulumiskindluse tõstmise ja prognoosimise probleemidega, andnud soovitusi standardsete kaitsemetoodikate väljatöötamiseks abrasiivkulumise tingimustes, osalenud riikliku standardi (GOST 23201-76 "Materjalide ja pinnakatete tsentrifugaalkiirendi abil abrasiivsele erosioonile katsetamise meetod") väljatöötamisel. Organiseerinud TTÜ koostööd Rootsi Keraamikainstituudi, Oulu Ülikooli ja Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooliga.[1]
Teaduskorralduslik tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Organiseerinud rahvusvahelisi teaduskonverentse, TTÜ mehaanikateaduskonna koostööd Rootsi Keraamikainstituudi, Oulu Ülikooli ja Stockholmi Kuningliku Tehnikaülikooliga. TTÜ nõukogu liige; mehaanikateaduskonna nõukogu liige; alates 1995 mehaanika õppeainete õpetamise kontseptsiooni väljatöötamine (töörühma liige), TTÜ mehaanikateaduskonna bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavade koostamine ja arendamine (õppevaldkonna nõukogu liige). Eesti Inseneride Liidu liige.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1980, 1987 TPI kiituskirjad
- 1992 Eesti Haridusministeeriumi aukiri
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]- Centrifugal Accelerators for Erosion Research and Standard Wear Testing (kaasautorid I. Kleis, H. Uuemõis, L. Üksti). // Proc. Int. Conf. "Wear of Materials". Dearborn, Mich, USA, April 1979
- Strahlverschleißuntersuchungen an modernen Konstruktionswerkstoffen (kaasautorid I. Kleis, H. Arumäe). // Wiss. Berichte Ingenieurhochschule. Zittau, 383 (1982)
- The solid particle on ceramic materials (kaasautor P. Pappel). // OST-98 Symp. On Machine Design. Oulu, 1998
- Complete milling technologies of different valuable materials (kaasautor U. Sannik). // Proc. 4th Int. Conf. "Industrial engineering – new challenges to SME". Tallinn, 2004
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Toivo Pappel on agronoomi poeg.[1]
Harrastused
[muuda | muuda lähteteksti]Maadlus, sulgpall, reisimine, aiandus.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti entsüklopeedia 14, 357
- Eesti majanduse biograafiline leksikon. Tallinn, 2000, 355
- Mehaanikainseneride koolitus 1918–1998. Tallinn, 1998, 52, 55, 56, 109, 134, 182
- TTÜ aastaraamat 2002. Tallinn, 2003, 82–83
- Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn, 2008, 304–305.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Toivo Pappel Eesti Teadusinfosüsteemis