Tontiin

Tontiin on 17. sajandist pärit investeerimisskeem, mis oli väga levinud 18.-19. sajandil.

Tontiini puhul investeerib iga investeeringus osaleja vastavasse fondi mingi summa ning saab investeeritud kapitali põhjal dividende, kapitali ei maksta kunagi tagasi. Kui mõni tontiinis osaleja sureb, jagatakse tema osak teiste elusolevate osanike vahel ning liidetakse nende osakutele ja nii edasi, kuni ainult üks osanik on elus, kes saab endale kõik dividendid. Hilisema variatsiooni kohaselt saab viimane elusolija endale ka kapitali, mis võib talle väga tulusaks. See variatsioon on inspireerinud erinevaid narratiive.

Tontiini leiutajaks peetakse 17. sajandi Napoli pankur Lorenzo de Tontit, kes väidetavalt leiutas selle skeemi Prantsusmaal 1653. aastal, kuigi on ka arvatud, et ta muutis olemasolevaid Itaalia investeerimisskeeme. Ta esitles oma ideed Prantsuse kuningakojale, kuid parlament lükkas selle tagasi. Seega sõlmiti esimene tõeline tontiin alles Hollandis Kampeni linnas 1670. aastal. Esimesed riiklikud tontiinid sõlmiti Prantsusmaal 1689 ja Inglismaal 1693.