Tuisk
|
See artikkel räägib ilmastikunähtusest, perekonnanime ja selle kandjate kohta vaata artiklit Tuisk (perekonnanimi). |
Tuisk on liiva või lume edasikandumine tuule mõjul. Kui tuul keerutab juba maha langenud lahtist lund õhku, on see pinnatuisk. Tuisud kannavad suuri koguseid lund või liiva ühest kohast teise. Eriti tugevad tuisud tekivad tasandikel. Eestis esinevad lumetuisud peamiselt detsembrist veebruarini.[1]
Lumetuisk
[muuda | muuda lähteteksti]Lumetuisk tekib Eestis reeglina temperatuuril allpool 0 kraadi, lahtise lume olemasolul juba mõõduka tuulega (4–6 m/s), eelduseks on sadav lumi või on seda maapinnal piisavalt, et tuul seda üles saaks tõsta. Tuisku tekitav tuul on sageli keeriseline, see keerutab ühtaegu nii sadavat kui ka maas olevat lund. Tuisu tekkimine oleneb lisaks tuulekiirusele ka lume omadustest, piisavalt koheva lume korral võib ka nõrk tuul selle tuiskama panna, kuid näiteks sulailma korral ei pruugi nõrk tuul tuisku tekitada.[1]
Pinnatuisk
[muuda | muuda lähteteksti]Pinnatuisuks nimetatakse tuisku, kus tuul keerutab juba mahalangenud lund. Jällegi sõltub selle tekkimine tuule tugevusest, õhutemperatuurist ja lume omadustest: sulailmaga või koorikuga kattunud lume korral on pinnatuisu tõenäosus väiksem. Erinevalt tuisust on pinnatuisk madal (1,5–2 m) ning nähtavust suurt ei halvenda. Samuti esineb pinnatuisku pigem selge taeva korral.[1][2]
Liivatuisk
[muuda | muuda lähteteksti]Sarnaselt lumetuisuga sõltub liivatuisu teke tuule tugevusest ning liiva omadustest. Eestis tekib liivatuisk valdavalt mererandades, kus on piisavalt väikeseteralist liiva. Liivatuisu tulemusel tekivad ja muutuvad luited.[3][4]
Ohud
[muuda | muuda lähteteksti]Tuisuga kaasnev oht on peamiselt seotud liiklemisega, tuisk vähendab nähtavust, samuti tekitab see teedele ja mujale lumevaale või liivaluiteid, tugev tuisk võib terveid teelõike ummistada. Ennekõike raskendab see maantee- aga ka lennu- ja raudteeliiklust. Eriti ohtlik on lumetuisk alates alates tuule kiirusest 15 m/s, kestusega 12 tundi või kauem.[1] Tuisuprobleemide ennetamiseks on Eesti teedel kasutatud lumeredeleid, samuti lumehekke, mis tuuledünaamikat mõjutades vähendavad lumevaalude tekkimise ohtu.[5]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Tuisk |
- Tuisk Ilm.ee
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Tuisk". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 25.1.2022.
- ↑ "Pinnatuisk". Riigi Ilmateenistus. Vaadatud 25.1.2022.
- ↑ Arne Kivistik (2012). "Rahutu looderannik muudab pidevalt oma ilmet". Eesti Loodus. Vaadatud 25.1.2022.
- ↑ "Sand drift explained". phys.org. 7.4.2011. Vaadatud 25.1.2022.
- ↑ "JÕHVI-TARTU-VALGA 2006. AASTA SUURIM TEE-EHITUSPROJEKT" (PDF). Teeleht nr 48. 2007. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 27.12.2021. Vaadatud 25.1.2022.