Mine sisu juurde

Urukagina

Allikas: Vikipeedia

Urukagina või Uruinimgina (sumeri keeles 𒌷𒅗𒄀𒈾 URU-KA-gi.na) oli varadünastilise Lagaši linnriigi viimane valitseja (ensi, hiljem ka kuningas ehk lugal) 24. sajandil eKr.

Temast pole meil palju teada, muuhulgas on probleeme tekitanud isegi Urukagina nimi, kuna Urukagina puhul pole täpselt teada, kuidas on õige tema nime lugeda. Teadlased on erinevate variantidena pakkunud Iri-KA-gina, Uri-inim-gina, Eri-inim-gina ja Eri-Ka-gina. Teaduskirjanduses kasutatakse sageli vananenud nimekuju Urukagina, samas üpris tihti esineb ka nimevorm Uruinimgina. Igal juhul pole teada, kuidas ta nime õigesti hääldati, mistõttu tänapäevane hääldus on paljuski kokkuleppe küsimus.

Elu ja tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Lagaši valitseja Lugalanda kukutamist valiti uueks valitsejaks Lagašis Lugalanda kauge sugulane Urukagina. Tõenäoline on see, et Urukagina usurpeeris võimu siiski ise ja valimised võisid olla fiktsioon.

Urukagina on tuntud selle poolest, et ta lasi koostada esimesed teadaolevad seadused Mesopotaamias. Just tänu sellele seostub Urukagina nimi ehk kõige rohkem tema algatatud reformidega Lagašis. Vladimir Sazonov, Peeter Espak ja Andreas Johandi kirjutavad raamatus "Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr" Urukagina reformidest järgnevalt: "Kuigi Urukagina reforme kirjeldava raidkirja säilinud teksti ei saa otseselt nimetada seadusekoodeksiks, nagu seda on hilisemad Ur-Namma ja Hammurapi seadused, on siiski tegu vanima tänaseni säilinud tekstiga, milles on kirjeldatud ümberkorraldusi varemkehtinud maksusüsteemi ja sotsiaalsete normide osas."[1] Sumeroloog Samuel Noah Kramer nimetas Urukaginat esimeseks meiele teadaolevaks ühiskondlikuks reformaatoriks.[2]

Urukagina seaduste põhisisu võib võtta kokku järgnevalt:

  • vähendas makse templites töötavatele kõrgametnikele ja administraatoritele;
  • korrastas ning pani paika preestritele makstava töötasu;
  • kehtestas kriminaalseadused, mis pidid kaitsma eravaldust ja patriarhaalse perekonna aluseid;
  • Urukagina seadused kergendasid võlaorjusse sattunud inimeste olukorda, sealhulgas kuulutas võlaorjuse lepingud kehtetuteks.[3]

Oma ajastu kontekstis torkab silma, et Urukagina seadusandliku tegevuse retoorika räägib mitte pelgalt vanade tavade "taastamisest", nagu tolleaegsed valitsejad sageli väitsid (sõltumata sellest, milline oli nende seaduste tegelik sisu), vaid nende muutmisest ja uute, õiglasemate reeglite kehtestamisest. Samas on tema uuenduste tegelik ulatus ja roll vaieldav ning selle suhtes pole tänini teaduses konsensust. Nii näiteks on teda sageli, sealhulgas nii Nõukogude kui ka Lääne ajalookirjanduses kirjeldatud progressiivse, ühiskondlikku vabadust ja võrdsust edendanud valitsejana, kuigi reformide sotsiaalne baas on teadmata[4]. Nõukogude marksistliku ajaloolase Vassili Struve hinnangul olid Urukagina reformid demokraatlikud ja suunatud kodanike võrdsustamisele, samas kui Igor Djakonov nägi neis preesterkonna ja päriliku aristokraatia võitlust templimajanduse pärast ilmaliku "teenistusaadliga".

Urukagina valitses Lagašis ligi 7 aastat ning kadus ajalooareenilt üpris ootamatult. Tundub, et Lagaši valitseja Urukagina kaotas võimu sõja tõttu, kuna Lagaši vallutas akadlaste armee, mida juhtis Sargon, kes hõivas võimu Kiši linnas ja lõi Akadi suurriigi. Sellest ajast algab Mesopotaamias uus ajastu - Akadi ajastu (2334-2154 eKr).

  1. Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118
  2. Крамер С. Шумеры. — М., «Центрполиграф», 2009., стр. 73.
  3. Sazonov, Espak, Johandi 2017: 118-121
  4. Benjamin R. Foster. Social Reform in Mesopotamia // Social Justice in the Ancient World, K. Irani and M. Silver eds., 1995, p. 169.
  • Sazonov, V.; Espak, P.; Johandi, A. 2017. Vana-Lähis-Ida ajalugu 3500–2000 eKr. Second edition. Tartu: Tartu University Press, 118-121
  • Diakonoff, I. M. 1958. Some Remarks on the ”Reforms” of Urukagina. – RA 52, 1–15
  • Espak, P. 2005. Urukagina 15 – vanasumeri loomismüüdi fragment 24. sajandist e.Kr. – Verbum Habet Sakala 2004: Täiendusköide. Tartu, 47–49.
  • Lambert, M. 1966. La guerre entre Urukagina et Lugalzaggesi. – RSO 41, 29–66.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]