Urvalind

Urvalind
	;
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Värvulised Passeriformes;
Sugukond	Vintlased Fringillidae;
Perekond	Acanthis;
Liik	Urvalind;
Binaarne nimetus
	Acanthis flammea; Linnaeus, (1758)
Sünonüümid
	Carduelis flammea ; Carduelis rostrata

Acanthis flammea

Urvalind (Acanthis flammea) on linnuliik vintlaste sugukonnast ohakalinnu perekonnast.

Rahvapäraseid nimetusi: urvalind, kasesiisike, lepavarblane, linalind.

Levila

Urvalind elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Eestis on urvalind tavaline läbirändaja ja talikülaline, kelle talvist arvukust hinnatakse 10 000 – 500 000 isendile^[1].

Ta on väga seltsiv ja tegutseb peaaegu alati salkadena. Sügisel nähakse Eestis esimesi urvalinde augustis-septembris. Suuremad parved saabuvad oktoobris ja novembris, nendest väiksem või suurem osa jääb ka talveks kohale. Kevadel nähakse meil esimesi läbirändajaid tavaliselt märtsis, läbiränne saavutab haripunkti aprillis ja vaibub mais. Urvalinde satub meile harva ka suviste invasioonide ajal.

Välimus

Üldpikkus 12–14 cm. Koheva sulestikuga väike lind. Sulestiku värvus on muutlik. Ülapool hallikaspruun ja alapool valkjas.Tiival on kaks kitsast heledat vööti. Laubal on punane laik ja lõua all väike must tähn. Esimesel talvel võib punane laubalaik puududa. Lühike ja terav nokk on õlgkollane ja tumeda seljakuga.

Hundsulestikus isaslinnul on laup ja puguala karmiinpunased, mistõttu ta sarnaneb isase kanepilinnuga. Põhjapoolseid alamliike on raske eristada hele-urvalinnust.

Lennuhäälitsus on korratav dje-dje-dje... või tšä-tšä-tšä..., tihti ka tugevakõlaline trrrrr. Kutsehüüd on tõusva lõpuga düüi või duüii. Laul on vuristav ja sidistav sädin. Laulab nii lennul kui istudes.

Elupaik ja pesitsemine

Elab põõsastikes, tundra- ja mägikaasikutes, metsaservades ja hõredates metsades. Ehitab paksuseinalise pesa madalale puule, põõsale või kõrgele kuusele. Kurnas on 4–6 muna, mida emaslind haub umbes poolteist nädalat. Urvalinnu esmakordne pesitsemine Eestis tõestati 2008. aastal, mil Saaremaal Loode kadastikus vaadeldi kogu pesitsusperioodi jooksul territoriaalset paari ning nähti ka poegi toitvaid vanalinde.^[2]

Toitumine

Sööb seemneid ja putukaid. Nokib meelsasti kase- ja lepaurbasid.

Vaata ka

Urvalind (alamliik)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.
↑ Hirundo 2:2009

Välislingid

Urvalind andmebaasis eElurikkus

[hirundo-1] 1,0 ^1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. Eesti Ornitoloogiaühing. 2009. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 14. detsember 2011. Vaadatud 27. oktoobril 2011.

[2] Hirundo 2:2009

[1]

[2]