Väliseestlaste eesti keel
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Väliseestlaste eesti keel on väliseestlaste räägitav eesti keel, mis sageli erineb suuremal või vähemal määral Eesti NSV normikohasest eesti keelest: selles ei esine pärast 1930. aastaid lisandunud russisme.[viide?]
Väliseestlaste keel on pagulusse viidud 1930. aastate eesti keel, kuid hiljem ilmnesid vaesumise ja assimileerumise ilmingud.
Väliseestlastele on omane kakskeelsus: peale eesti keele räägivad nad ka elukohamaa riigikeelt või peamist keelt[1].
Eesti keelt kasutavad väliseestlased enamasti kodus, aga ka teiste eestlastega suhtlemisel, nt (välis)eestlaste seltsides[1].
Üldise trendina on väliseestlaste eesti keel muutunud sõnavaralt ja stiililt piiratumaks, sage on rektsioonivigade tekkimine[1].
Väliseestlaste eesti keelele panid aluse 1940. aastate alguses Eestist lahkunud inimesed[1].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- A. Roos. Morfologiska tendenser vid språklig interferens med estniska som bas. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 12. Uppsala, 1980
- R. Raag. Lexical Characteristics in Swedish Estonian. – Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia, 13. Uppsala, 1982
- R. Raag. Estniskan i Sverige. Uppsala, 1983
- L. Lindström (toimetaja). Väliseestlaste keelest. Tartu, 1998
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- "Eestlased ja eesti keel välismaal" Koostanud ja toimetanud Kristiina Praakli ja Jüri Viikberg, Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2010
- "Väliseestlased ja nende eesti keel" vaatmik (2008)
- "Väliseestlased ja nende keel. Pidepunkte uurimisloost" Jüri Viikberg, Kristiina Praakli