Vepsa köök
Vepslaste toidulaual esineb vähe liha, rohkem on seal aedvilja-, tangu-, kala- ja seenetoite.
Kartuli kõrval tarvitatakse rohkesti kapsast, kaalikat, naerist ja hernest. Kartulist valmistatakse nii vormiroogi kui ka pirukatäidiseid, hernejahust valmistatakse herneleiba.
Palju keedetakse suppe, millele liha lisatakse vaid pühade ajal. Tavaliselt pannakse supp hommikul potiga ahju, kus see haudub õhtuni.[1]
Kala süüakse nii värskelt, kuivatatult kui ka soolatult. Tunnustatud kala on säinas.[1]
Peolaua juurde kuulusid varem kindlasti valge leib ja kalitsad, mis meenutavad korpe, samuti mitmesuguse täidisega pirukad.[1]
Palju joodi kalja. Nii on Kesk-Vepsas üldtuntud naerikali (repoi), mida peeti laupäeva- ja pühapäevajoogiks. Kindlalt kuulus aga toidukordade juurde tee. Kolm korda päevas teed juua oli Äänisvepsas lausa seadus.[1]
Traditsioonilistest pulmatoitudest on teada lihasupp, puder või munanitš (munavormiroog) ning kohupiim, mis vahel asendati hapupiimaga. Peojoogid olid õlu ja viin.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Vepsa köök soome-ugri maitsed